Seadusemuudatus aitab töötajate tervist hoida (1)

Sel nädalal oli riigikogus esimesel lugemisel seaduse eelnõu, mille kohaselt ei loeta tööandja tehtud kulutusi töötaja tervise edendamiseks alates 2018. aastast erisoodustuseks.

Nendeks on sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulud (v.a selleks vajaliku varustuse või inventari soetamine), olemasolevate spordirajatiste ülalpidamise ning vajadusel treeneri kulu, avalikest rahva­spordiüritusest osavõtutasu ning kulud taastusravi teenustele, sh taastusarsti konsultatsioon, füsioteraapia, tegevusteraapia, kõneravi, kliinilise psühholoogi teenus.

“Seadusemuudatusega anname ettevõtete juhtidele võimaluse panustada veelgi enam oma töötajate tervise hoidmisse ja taastamisse, mis pikemas vaates vähendab töötajate haiguspäevade arvu ning mõjub hästi ka majanduskasvule,” ütles rahandusminister Sven Sester.

Kulutuste piirmääraks on kokku lepitud 100 eurot kvartalis iga töötaja kohta. See on võrdne näiteks Soome tööandjate maksuvabastuse piirmääraga 400 eurot töötaja kohta aastas. Piirmäära rakendatakse iga töötaja kohta kvartalipõhiselt. Maksuvabastust ei ole lubatud üle kanda tööandja teistele töötajatele ega teistesse arvestusperioodidesse.

Eelnõu kohaselt saavad tööandjad võimaluse maksta sotsiaalmaksuvabalt töötajale haigushüvitist ka teise ja kolmanda haiguspäeva eest sarnaselt 4.-8. haiguspäevaga. Tööandjal ei teki kohustust vigastuse või haigestumise teise ja kolmanda kalendripäeva eest hüvitist maksta, vaid seadus annab võimaluse maksta seda sotsiaalmaksuvabalt.

Summa, mida tööandja teise ja kolmanda kalendripäeva eest töötajale hüvitisena maksab, jääb tööandja otsustada. Seni oli tööandja kohustuseks maksta vähemalt 70 protsenti töötaja keskmisest töötasust 4.-8. haiguspäeva puhul.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 715 korda, sh täna 1)