Päästevesti kandmine olgu merel enesestmõistetav (3)

 

paat2016Kuigi päästevesti kandmine võib päästa veekogul ohtu sattunud inimese elu, seadus vesti kandmist ei nõua.                 

2011. aastani kehtinud nõuetes väikelaevade kasutamise kohta oli kirjas, et lahtisel väikelaeval peavad kõik pardal olijad sõidu ajal päästevesti kandma. Sama aasta maist kehtiv meresõidu­ohutuse seadus päästevesti kandmist aga enam ei nõua.

Täpselt aasta tagasi, mullu 29. oktoobril esitas siseministeerium majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile oma seisukoha, leides, et mereohutuse valdkonnas on probleemne päästevesti kandmine väikelaeval.

“Päästevesti kandmise eesmärk on tagada väikelaeval viibivate isikute ohutus ning vältida võimaliku veeõnnetuse korral inimeste uppumist,” kirjutab siseministeerium. “Samas leiame, et vastav regulatsioon peab olema paindlik ja jätma sellekohase otsustamise pädevuse väikelaeva juhile, kes kaalutleb päästevesti vajalikkust igal juhtumil eraldi, lähtudes eelkõige pardal viibivate isikute ohutusest.”

Siseministeerium on seisukohal, et mereõiguse kodifitseerimise raames tuleks analüüsida ohutusnõudeid, et tagada selgus päästevesti kandmise kohustuslikkuse ja väikelaeva juhi vastutuse osas.

MEREMEES KUIVAL MAAL: Aasta vabatahtliku merepäästja tiitli saanud Madis Rehepapp ei pelga sõna sekka öelda ka seaduste loomisel. Foto: Irina Mägi

Madis Rehepapp, Muhu merepääste seltsi eestvedaja:

Mina olen kõigil koolitustel soovitanud, et vähemalt väikeses lahtises paadis peaks inimestel vest seljas olema. Kui juba üle parda satud, on paadis olevast päästevestist väga vähe kasu. Kas see nõue peaks ka seaduses olema või mitte ning kui, siis millises sõnastuses, on vaidlemise koht. Asjade igasuguste seadustega ülereguleerimine ei pruugi ka alati kõige parem olla. Kindlasti võiks ohutuse kindlustamine olla inimeste oma asi. Aga seda soovitan küll, et kui väikese paadiga merele minnakse, peaks vest kindlasti seljas olema.

Õnneks ei ole ma ise sattunud ühtegi sellisesse olukorda, kus merele läinud inimestel oleks puhtalt vesti puudumine mingisuguseid tagajärgi põhjustanud. Seda võib aga küll öelda, et enamikul juhtudel, kui inimesel vesti seljas ei ole ja tal on ka muidu kehv ettevalmistus, siis lihtsalt ei jõutagi appi. Päästevesti põhiline eelis on, et see annab võimaluse vähemalt nii kaua vastu pidada, kui abi saabub.

Mõtteviis “küll ma siis vesti selga panen, kui ohtlik olukord tekib” kipub olema üsna levinud. Viimastel aastatel on inimeste teadlikkus õnneks siiski paranenud. Eks neid igasuguseid teavituskampaaniaid ole ju üsna palju tehtud.

Päästevesti kandmist paadis võib võrrelda turvavöö kandmisega autos. Kümmekond aastat tagasi oli ju üsna palju neid, kes arvasid, et “mina turvavööd ei kanna ja mis minuga ikka juhtub”. Nüüdseks on see arusaamine, et turvavöö peaks sõidu ajal ikka peal olema, enamikule kohale jõudnud. Eks vestidega ole umbes sarnane lugu – võtab aega, aga tasapisi jõuab pärale arusaamine, et paadis kuskile ärapakitud vestist tolku ei ole.

Aeg-ajalt olen ka ise pidanud mõnele inimesele siin-seal meelde tuletama, et vest tasuks ikka selga panna. Mõni võtab kuulda ja mõni vaidleb vastu. Enamasti arvatakse, et vest on ebamugav või segab. Teatud tööde juures võib päästevest küll ebamugav olla, aga küsimus on, kas eelistada turvatunnet või mugavust. Pealegi – alati annab ju valida mugavama vesti.

KAITSEINGEL: Peremees Vallis Alliksoon pole kunagist naabrimemme Ranna Miinat ise kunagi näinud. Külarahvas teab aga Miinast vaid head rääkida. Nüüd ehib Arvo Alliksooni tehtud Miina kuju Allika villa hoovi. Foto: Sander Ilvest

Vallis Alliksoon, MTÜ Soela Sadama Selts liige, vabatahtlik merepäästja:

Praegu nõutakse, et päästevest peab inimesel olema lähedal, käeulatuses. Aga seda, millal õnnetus juhtub, ei tea ju kunagi. Kui see vest on istumise all, kuskil karbis või kapis, on see seal täitsa mõttetu – kui õnnetus juhtub, siis seda kätte ju ei saa. Mina leian, et päästevesti kandmine peaks olema kohustuslik, seaduses kirjas.

Eriti peaks see kehtima amatööride puhul. Professionaalsed merel käijad kasutavad seda nii või naa. Kuna päästevestide valik on suur, leiab igaüks talle sobiva vesti, mis aitab tal ohuolukorras ellu jääda.

Viimase paari aasta jooksul on inimeste teadlikkus tunduvalt paranenud. Vesti kandmise olulisusest on ju palju räägitud – näiteks vabatahtliku merepääste teabepäevadel ja koolitustel. Mis teinekord aga silma hakkab, on näiteks purjetajate ja veesporditegijate ükskõikne suhtumine päästevesti kandmisse.

Minu meelest peaks päästevesti kandma ka sadama territooriumil, kui kai ei ole piirdega ääristatud. On ju olnud juhuseid, kus sadamas korraldatakse üritusi, inimesed pruugivad seal alkoholi ja kukuvad kai pealt alla. Piisab poolest minutist teadvuseta olekust ja ongi kõik.

kalle-laanet_wKalle Laanet, riigikogu liige, põhiseaduskomisjoni esimees, endine siseminister:

Miks päästevesti kandmise nõuet 2011. aastast enam polnud – ju siis seadusandja arvas, et inimeste hoiakud on juba nii hästi paigas, et kõiki asju ei pea seadusesse sisse kirjutama. Et seda tehakse oma turvalisuse huvides niikuinii. Võib-olla oli seadusandja hinnang meie ühiskonna hoiakute suhtes natuke liiga optimistlik. Nagu elu on näidanud – alati ei panda oma ohutusele piisavalt rõhku. Pahatihti juhtub, et merele minnes võetakse päästevest küll kaasa, aga selga seda ei panda. Seega mulle tundub küll, et päästevesti kandmise nõue tuleks seadusesse sisse kirjutada.

Kui kaua see aega võtaks, sõltub paljudest asjaoludest. Kui mingi sarnane eelnõu oleks riigikogu menetluses, siis saaks teha muudatusettepaneku. See nõuaks analüüsimist, millised eelnõud on riigikogu menetluses ja kas on võimalik see kuhugi muudatusettepanekuna sisse viia. Kui algatada aga eraldiseisev eelnõu, on see kindlasti pikk protsess. See eeldab väljatöötamiskavatsust vabariigi valitsuse poolt, kõikide ministeeriumide kooskõlastusringi, valitsuse konsensuslikku otsust ning alles siis on kord riigikogu käes. Kui muutmise algatab riigikogu, toimub see tunduvalt kiiremini.

Lipp HillarHillar Lipp, kalur, kapten ja vabatahtlik merepäästja:        

Praegu on vesti kandmine igaühe oma asi ja kellelegi ei saa selle kandmist ette kirjutada. Ja ega kõik seda hea meelega selga panema kipu. Vesti peetakse ebamugavaks, olgugi et on ka selliseid veste, mis tööd ei sega. Sageli ei taha kalameheameti pidajad erksavärvilist vesti kasutada ka seepärast, et töö käigus see määrdub.

Mina arvan, et paadis päästevesti kandmine peaks olema sama enesestmõistetav kui autos turvavöö kandmine. Vestikandmine peaks seadusega nõutud olema ja seaduses tuleb ära tuua ka see, kuidas selle nõude täitmist kontrollitakse.

Lastel peaksid ka rannas või vee ääres olles ohuvestid seljas olema – kui midagi juhtub, leitakse hädasolija kiiremini.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 803 korda, sh täna 1)