Põllumeeste hälliks kutsutud kool saanuks tänavu 95

ON, MIDA MEENUTADA: Vilistlasel Valent Rõõmul oli koolist vaid head meenutada. Temast vasakul talunik Kalev Trei, paremal abikaasa Aina Rõõm. AARE LAINE

ON, MIDA MEENUTADA: Vilistlasel Valent Rõõmul oli koolist vaid head meenutada. Temast vasakul talunik Kalev Trei, paremal abikaasa Aina Rõõm.
AARE LAINE

Laupäeva pärastlõunal võõrustas kultuuriselts Kevade Kõljala külamajas inimesi, kes tundsid huvi 95 aastat tagasi Kõljala mõisas alustanud ja ka Saaremaa põllumeeste hälliks kutsutud põllutöökooli saatuse vastu.

Põllutöökooli vilistlastest oli ainsana kohale tulnud kunagine kauaaegne agronoom ja majandijuht Valent Rõõm Saklast. Põline põllumees rääkis värvikaid lugusid nii õppetööst kui ka tööpraktikast. Just Kõljala põllutöökoolis, kus valmistati algselt ette taluperemehi, said Saaremaa noored teadmisi nii maaharimisest kui ka loomakasvatusest.

Kõrge töökultuur

Koolis ei antud üksnes teoreetilist põllumajanduslikku alg­õpet, vaid nii koolijuhataja Paul Häidesk kui ka õpetajad hindasid kõrgelt töökultuuri, õpetasid tulevasi põllumehi viisakalt käituma, hoolima maast ja kaasinimestest.

Põllutöökooli kunagine õpetaja Janno Holsting meenutas koolitööd pärastsõjaaegsel perioodil. Punavõim tõi muudatuse ka põllutöökooli. Janno Holsting luges ette veste põllutöökooli viimasest aastast. “Direktor, kes oli kooli juhtinud selle asutamisest alates, viidi Väimela põllumajandustehnikumi aednikuks. … Mandrilt toodi uus, kuid nüüd juba poliitiliselt haritud direktor, kes kohe asus ka tõsiselt poliitharidustööle. Viidi sisse poliitõppused ja hakati aktiivselt tähistama nõukogude tähtpäevi,” luges Janno Holsting.

Õpetajana ei saanud Holsting enam töötada. Ta tembeldati rahvavaenlaseks ja vallandati töölt usalduse kaotuse tõttu. 1954. aasta lõpus otsustati kool sulgeda. “Põllumajandushariduse andmine Saaremaal sai kurva lõpu,” konstateeris Holsting.

Polnud umbrohtu

Ajaloolane Bruno Pao andis ülevaate Kõljala mõisa tekkeloost ja tähtsusest piirkonna elus, peatudes ka põllutöökooli tegemistel. Kooli üleaedne, talunik Kalev Trei meenutas vaadet, mida lapsena imetles: “Meie talu maade ja põllutöökooli põldude vahel oli kiviaed. Mäletan põllutöökooli odrapõldu. Seal ei olnud umbrohtu. Talunike maadel võttis võimust tõlkjas. Agrotehnika põllutöökoolis oli niisugusel tasemel, mis tagas põldude puhtuse. Umbrohtudel seal kohta ei olnud, pestitsiide tollal ei kasutatud.”

Oma isa, tunnustatud agronoomi Viktor Pintsi kirjapandud mälestusi kandis ette endine õpetaja, ajakirjanik ja euroametnik Luule German. Pints hindas oma mälestustes samuti kõrgelt õpetajaid, nende suhtumist õpilastesse, koolmeistrite tarkust ja hoolivust.  Pihtla vallavanem Jüri Saar meenutas kooli kohta vanematelt inimestelt kuuldut. Agronoom, kultuuriseltsi Kevade juhatuse liige Veeve Kaasik ütles, et ka tema ema oli kohaliku põllutöökooli lõpetanud. Küllap sai Veevegi kodust külge pisiku, mis teda agronoomiat õppima viis.

Kõljala POÜ juht Tõnu Post andis ülevaate osaühingu tegevusest, tundes heameelt, et Kõljala kandi inimesed on suutnud oma esiisade ja -emade traditsioone jätkata ja uuel tasandil edasi viia.

Kõljala põllutöökooli vilistlane president Arnold Rüütel saatis kokkutulnuile tervituskirja. Endine Kaali kooli õpetaja ja seltsi juhatuse liige Aime Nuut, kes oli üks mälestustepäeva korraldajaid, kutsus inimesi üles planeeritava trükise jaoks oma mälestusi kirja panema. Hulk materjale, nii mälestusi kui ka fotosid on raamatu koostajale Aime Nuudile juba toodud.

Väikese kontserdi andis Salu talu pereansambel (perekond Saar) Sutu külast.

Osalejaile kingiti meenetass, millel Kõljala mõisa pilt ja tekst “Kõljala põllutöökool 95”

 

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 348 korda, sh täna 1)