30 korda rohkem kui kodanlikul ajal

MÄRTS 1957: E. Normani fotol on Orissaare rajooni Ühismaa kolhoosi esimees Eugenius Kokk (paremal) vestlemas seatalitajate I. Vahteri, J. Vahteri ja A. Kipperiga. EFA

MÄRTS 1957: E. Normani fotol on Orissaare rajooni Ühismaa kolhoosi esimees Eugenius Kokk (paremal) vestlemas seatalitajate I. Vahteri, J. Vahteri ja A. Kipperiga.
EFA

Eesti rahvusringhäälingu heliarhiivis on hulgaliselt ka Saare maakonda puudutavaid salvestisi, kus inimesed oma nime ja häälega annavad sissevaate oma aega, peegeldades selle rõõme ja muresid ning tuues meieni aastatetagust erilist hõngu.

Teise ilmasõja järgse Saaremaa esimest kümnendit iseloomustanud repressioonid ja jõuvõtted nõukogude süsteemi sisseviimisel liikusid 1950. aastatel vähehaaval tahaplaanile ja suurem rõhk läks propagandale. Nõukogude võim tähtsustas iga inimese seesmist osadust kommunistliku ühiskonna ülesehitamisel, aga selline maailmavaade oli enamikule saarlastest paraku võõras. Inimeste arusaamade ja meelelaadi muutmiseks pandi propagandamasinale kõvemad pöörded peale.

Nõukogude ideoloogiat levitati kõikjal, töökollektiividest lasteasutusteni, ja ülioluline oli selles kompartei otsese kontrolli all tegutseva kohaliku ajakirjanduse roll. 1950. aastatel ja 1960. aastate alguses iseloomustas tollaseid ajalehti Kommunismiehitaja ja Punalipp äärmuseni arendatud loosunglikkus ja kogu väljaannete sisu oli ülimalt politiseeritud.

Saarlaste ideoloogilisel mõjutamisel kasutati loomulikult kõiki massiteabevahendeid. Sellel suunal oli kindlasti oluline Orissaare raadio-televisioonikompleksi käivitamine 1965. aastal. Kuid televisioonieelsel ajal oli kõige võimsam meedium raadio, mille kaudu jõudsid lood heast uuest elust laiade inimhulkadeni.

Masinad ja mehhaniseerimine

1959. aasta oktoobris Saaremaal tehtud raadioreportaaži kandev idee on mõte, et jõukas kolhoos toob jõukuse ka kolhoosnike peredesse. Muu hulgas märgitakse nõukogude korraga kaasnenud edusamme loetledes, et oma maja ja auto on Saaremaal juba päris tavaline, raadio ja mootorratas on aga pea iga saarlase kodus.

Muhu Ühismaa kolhoosi esimees Eugenius Kokk räägib reporter Hubert Veldermannile, et kolhoosis on hetkel 200 lüpsilehma, aasta hiljem juba 250. Lehmad paigutatakse mehhaniseeritud lautadesse, kus on masinlüps ja karjatalitaja käsitsi tööks jääb loomadele sööda etteandmine ja järellüpsi tegemine.

Kokk nendib, et maad on kolhoosil küll kehvad, kuid kõnesoleval aastal andsid viljad eriti head saaki, taliviljad isegi 20 tsentnerit hektarilt. Aasta keskmiseks saagiks tuleb kolhoosis 17 tsentnerit.

Alanud seitseaastakul on Ühismaa kolhoosis suured ehitusplaanid. Eesmärgiks on ehitada 25 individuaalelamut, klubi, üks sajapealine lehmalaut, kahesajapealine noorloomade laut, lambalaut ja mehhaniseeritud kuivati koos mehhaniseeritud viljaladudega. Toodangu kasvuks lubab esimees seitsme aastaga 50 protsenti.

T’ispikk lugu ilmus laup’evases Saarte Hääles.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 490 korda, sh täna 1)