Keemiaõpetaja Raili Tamm: liha on liiga palju, köögivilju liiga vähe

JOO VETT: Keemiaõpetaja Raili Tamm ütleb, et oluline on keha varustamine veega, mis oma ehituselt on täpselt selline, nagu tema käes olev mudel. See on kasulikum kui juua näiteks Coca-Colat, mis sisaldab ühes klaasis täpselt nii palju suhkrut nagu pildil näha. MAANUS MASING

JOO VETT: Keemiaõpetaja Raili Tamm ütleb, et oluline on keha varustamine veega, mis oma ehituselt on täpselt selline, nagu tema käes olev mudel. See on kasulikum kui juua näiteks Coca-Colat, mis sisaldab ühes klaasis täpselt nii palju suhkrut nagu pildil näha.
MAANUS MASING

Saaremaa ühisgümnaasiumi keemiaõpetaja Raili Tamm on suur huviline kõige osas, mis puudutab toitumist. Keemikuna oskab ta ka sellega seoses toimuvaid protsesse seletada ja vastuseid anda.

Miks inimene sööma peab?

Inimene sööb, et saada energiat, kasvada ja organismi toimimiseks vajalikke aineid toota. Söömine mõjutab tugevalt ka meie emotsioone. Kui meil on energiat ja meie keha funktsioneerib hästi, oleme õnnelikud ja rahulolevad. See, et mõned ained meid õnnetuks teevad, kummaliselt käituma panevad või lausa surmavad, on kõigile teada.

Selge on, et õige toitumine peab olema tasakaalus. Kuidas ja mida süüa, et oma toitumine tasakaalu saada?

Inimene peab saama toidust piisaval hulgal vett. Tervetele inimestele ei ole siiski täpset soovitust päevase veetarbimise osas. Vedelikuvajadusel on nimelt märkimisväärsed individuaalsed erinevused ning see on tingitud füüsilisest aktiivsusest ja klimaatilisest olukorrast. Süsivesikute osakaal peaks olema 50–60%. Need kuluvad siis peamiselt energia saamiseks. Veerandi või veidi rohkem meie toidusedelist võiksid moodustada rasvad. Need on olulised rakumembraanide ülesehituseks, aga ka hormoonide sünteesiks.

15–20% võiks olla valke, mida kasutatakse lihaste, juuste ja ensüümide ülesehituseks ehk siis lihtsamalt öeldes kogu keha ehitamiseks.

Vitamiine ja mineraalaineid vajab inimene väikestes kogustes, kuid nende nappus või puudumine toidus võib avalduda immuunsuse langusena või teatud funktsioonide puudulikus toimimises. Näiteks on magneesium mineraal, mis aitab lihaseid lõdvestada, kuid see on ka paljude ensüümide koostises.

Kas on ka asju, mida ei tohi või pole soovitav süüa ja neid, mida võib süüa alati?

Toitumine on väga individuaalne. Kui inimesel on allergia näiteks maapähklite vastu, siis ei tohi ta neid süüa. Samas on maapähkel hea valguallikas, sisaldab ka vitamiine ja mineraalaineid.

Inimese eesmärk on end pärast sööki hästi tunda, aga kui inimene on end tervislikust toidust “täis söönud”, nii et ei jaksa end liigutadagi, siis ei ole see mõistlik ega kehale kuidagi kasulik. Mitmekülgsus, sihipärasus ja mõõdukus on toitumise kohta käivad märksõnad. Tugevalt peaks piirama suhkrut sisaldavate toodete tarbimist: magustatud joogid, kommid, küpsised, koogid jne.

Täispikk intervjuu ilmus laupäevases Saarte Hääles.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 763 korda, sh täna 1)