Massaažirull aitab spordisõbral lõdvestuda

ABIKS: Võrkpallitreener ja endine Eesti koondislane Asko Esna kasutab enda sõnul rulli vahetevahel. Aktiivse mängijakarjääri ajal tuli seda tihedamini ette. MAANUS MASING

ABIKS: Võrkpallitreener ja endine Eesti koondislane Asko Esna kasutab enda sõnul rulli vahetevahel. Aktiivse mängijakarjääri ajal tuli seda tihedamini ette.
MAANUS MASING

Üsna sage on vaatepilt, kus mõni spordimees pärast treeningut või suisa treeningu ajal liigutab ennast ühe rullikujulise eseme peal. Viimaste aastatega korraliku tähelennu teinud enesemassaaži vahend säästab aega ja ka raha, mida muidu võiks kulutada näiteks massöörile.

Füsioterapeut Raili Sepp Fystera OÜ-st tõdeb muigega, et eks ta selle rulli soovitamisega inimestele võtab endalt leiva natuke laualt küll. Samas aitab selle kasutamine vältida vigastusi ja annab sportlasele parema enesetunde. “Ma ei pea massööri külastamist tõesti hädavajalikuks,” arvab ta.

Millega on siis tegu? Raili Sepp ütleb, et taastumisel ja lihashooldusel on lihaste harmoonilisel arengul sama suur roll kui õigel treenimisel. Lihashoolduse all mõistetakse peamiselt venitamist ja massaaži. Sepp tõdeb, et füsioteraapia arenedes on venitamise rolli kohta tekkinud rohkelt eriarvamusi. Venitusharjutusi sooritades venitatakse küll lihasrakke, kuid lihastes esinevad tihkemad kohad jäävad käsitlemata ja neil on venitusmõju vähene.

Sepp ütleb, et kohe on tunda, kuidas lihas oleks nagu sõlmes. Kui nüüd kasutada pilatese rulli või suupärasema nimetusega massaažirulli, siis see mõjutab lihaseid, kuid ka neid ümbritsevat faatsiat. Sepa sõnul on rulli kasutajate lihased hoopis elastsemad ja lõdvestunumad kui lihtsalt venitajatel. Eelkõige peaksid rulli kasutama just jalgadele väga suurt koormust andvad sportlased ja harrastajad. Nagu näiteks pikamaajooksjad, jalgratturid, jalgpallurid. Mööda külge ei jookse see maha aga kellelgi. Sepp soovitab rullimist isegi neile, kelle töö on seisva iseloomuga.

Rulliga saab töödelda suuri lihasgruppe ning ühte gruppi tuleks rullida minuti jagu. Suurte lihaste puhul on lihtsam lihas kaheks jagada. Näiteks sääresirutajate puhul rullida 30 sekundit reielihase ülemist ja teine 30 sekundit reielihase alumist osa. Rullimisega peaks alustama altpoolt nii lihasest lähtuvalt kui ka üldiselt soovituslik on säärelihased kõigepealt ära rullida. Rullimiseks on olemas erinevad asendid, vastavalt kehalisele võimekusele. Tegevusega kaasneb ka alati kerge treening süvalihastele ja õlaliigest ümbritsevatele lihastele. Seetõttu peab olema ettevaatlik, kui on nendes piirkondades varasemaid vigastusi. Kui pärast rullimist on seljas ebamugavustunne, tuleks kehahoid üle vaadata. Keresüvalihaste nõrkusega kipub “selg läbi vajuma”.

Samuti tasub silmas pidada, et kui mõningase rullimise järgselt valu tugevneb, siis tuleks tegevus lõpetada. Rullides peaks esialgne valu hoopis vähenema.


Tiidrek Nurme vaid kiidab

Saarlasest maratoonar Tiidrek Nurme ütleb, et tema jaoks on rull iseenda aitamise vahend.

“Lihast saab hooldada mitmete erinevate vahenditega, rull on lihtsalt üks nendest odavamatest ning lihtsamatest. Massööri juures käimine on ikkagi efektiivsem, kuid rull on midagi sellist, millega saad iseennast aidata,” räägib Nurme, kelle koormused ja intesiivsus on loomulikult tavaharrastajast kordi suuremad. Seega vajab rohkemat hoolitsust. Nurme kasutab rulli esmalt lihaste sissetöötamiseks enne koormust ja pärast koormust lihaspingete maandamiseks.

“Mõlemal juhul on tegemist kasuliku ning odava abivahendiga,” kinnitab ta ja ütleb, et loomulikult saadab rulli kasutamist nii soojendusjooks, lõdvestusjooks kui ka venitusharjutused.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 861 korda, sh täna 1)