Leedo: kuninga roll mulle ei sobi (8)

KODUS: Vjatšeslav Leedo oma Roomassaares asuva kodu saalis, mis on täis tema ja noorema poja jahitrofeesid. “Tahaks küll öelda, et ise lasin, aga noh ei ole,” ütleb Leedo karu kohta, mis topisena saali ehib. "PEALTNÄGIJA" / EKRAANITÕMMIS

KODUS: Vjatšeslav Leedo oma Roomassaares asuva kodu saalis, mis on täis tema ja noorema poja jahitrofeesid. “Tahaks küll öelda, et ise lasin, aga noh ei ole,” ütleb Leedo karu kohta, mis topisena saali ehib.
“PEALTNÄGIJA” / EKRAANITÕMMIS

Eile andis suurettevõtja Vjatšeslav Leedo oma esimese põhjaliku teleintervjuu “Pealtnägija” ajakirjanikule Mihkel Kärmasele. Saarte Hääl avaldab selle autori loal.

Mihkel Kärmas (M. K.): Ajakirjandus on aastate jooksul läbivalt teist kirjutanud kui Saaremaa kroonimata kuningast või vähemasti praamikuningast. Kui te selliseid epiteete kuulete, mis tunne teil endal on?

Vjatšeslav Leedo (V. L.): Kuninga roll mulle eriti ei sobi. Ma oleks parem siuke varahoidja, kes niikui võtmetega kolistab ja rahakastisid liigutab keldris.

M. K.: Kui rahast juba juttu tuli. Kuidas teie oma esimese miljoni teenisite?

V. L.: Esimese miljoni, oleneb mis valuutas. Alustasin äri rublades vene ajal. Ja esimese miljoni teenisin kurkidega.

 

Isa poolt ukraina ja ema poolt saare verd Vjatšeslav või Slavik – nagu isegi võõrad teda kutsuvad – õppis Kingissepa venekeelses koolis, käis pioneerina Artekis, teenis aega Kaug-Idas ning sai kõrghariduse Leningradi tselluloosi- ja paberitööstuse instituudis.

Kohaliku ehitus- ja remondivalitsuse juhiks tõusnud mees kasvatas 80. aastate lõpus töö kõrvalt kurke ja müüs Leningradi turul. Dollarimiljonär sai temast 90. aastate algul, kui ta üllitas koos kompanjoniga ristsõnu ja kergelt erootilisi seinakalendreid, mis müüsid mühinal üle Venemaa. Järgnes marjaäri, mis oli veel tulusam. Leedo oli ühel hetkel Euroopa suurim mustikamüüja.

Kui Leedo on kroonimata kuningas, siis tema loss on üle 1000-ruutmeetrine häärber, kesklinnast kiviviske kaugusel. Silmatorkavam atraktsioon on talveaed ja läbi kahe korruse maa alla ulatuv akvaarium. Palju vähem on teada, et siin asub ka Ukraina konsulaat Läänemaal.

 

M. K.: Ma kujutan ette, et kui inimesed vaatavad kas või maja fassaadi või kuulevad sellest läbi kahe korruse akvaariumist, see ikka tekitab kadedust.

V. L.: Muidugi tekitab jah, muidugi tekitab. Kui me marju hakkasime korjama, siis meid peaaegu et oleks risti löödud, Kommunismiehitaja kirjutas, et kuradi spekulandid, kõik marjad korjavad metsast ära, lastel pole kisselli ka millestki keeta.

 

1992. aastal investeeris Leedo ristsõna- ja marjakapitali laevandusse ning temast sai üks esimesi eesti reedereid, kes vedas sütt, puitu ja muud kaupa mööda Läänemerd. 1994. aastal võitis tema Saaremaa Laevakompanii ehk SLK esimese konkursi ja hakkas inimesi vedama.

Leedost sai aastatega saarte praamiühenduse sünonüüm ja mulje oli, et kes iganes soovis seda temalt ära võtta, sel läks hapralt. Näiteks sai see saatuslikuks majandusminister Meelis Atonenile.

 

V. L.: Meelis Atonen oli aumees, ta astus ise tagasi ja tegelikult minu lugupidamine tema vastu on selles mõttes tükk maad suurem kui mõne praeguse ministri vastu, kes käkki kokku keerates ei tee väljagi. Atonen keeras käki kokku, sai aru, et oli, eksis, astus tagasi ja lasi teistel teha.

M. K.: See, et te olete olnud justkui puutumatu ja ministrid hoopis langevad teie ees, on tekitanud igasuguseid spekulatsioone kuni selleni välja, et teil on mingid salapartnerid, kõrged poliitikud teie firmas sees.

V. L.: Jah, seda juttu on mul räägitud esimesest päevast peale. Kõigepealt oli Palu Peeter, Tallinna Sadama juht, siis on kõik peaministrid järjestikku, maa­valitsejad, partei liidrid, mul on kõik partnerid olnud, aga tegelikult ma olen põhimõtteliselt suhteliselt üksik hunt.

 

Teadaolevalt toetas Leedo 2000. aastate alguses Keskerakonda ja Reformierakonda mõne tuhande euroga. Tema firma Saare Finants andis neile hiljem ka laenu, mis Leedo väitel oli puhas bisnis. See oli majandusministri toolil istunud Edgar Savisaar, kes 2006. aastal SLK-ga liiniveo­lepingu sõlmis. Liinile tulid ajapikku uued laevad ja reisija vaatevinklist toimis kõik kui kellavärk. Kui 10-aastase lepingu lõpp paistma hakkas, läks huvitavaks. Uue konkursi väljakuulutamine venis ja selle foonil püüdsid poliitikud, konkreetselt Reformierakonna tegelased, Leedo väitel talle “katust” pakkuda.

Pikka süžeed kokku võttes oli Leedo sõnul ääri-veeri jutte palju, kuid konkreetsemaks läks asi 2014. aastal, kui toimus uue konkursi ettevalmistus.

Ühel neljasilmakohtumisel joonistas Tallinna Sadama juhatuse liige Allan Kiil paberile neli sidrunit, mis tähendas nelja miljonit eurot, mis pidi tagama Leedole poliitilise toe ja hanke võidu. Kiil öelnud, et Leedo peab maksmise ja toetuse teemal edasi rääkima Tallinna Sadama nõukogu toonase reformierakondlasest esimehe Remo Holsmeriga.

 

V. L.: Ma ei tahaks neid asju hakata keerutama uuesti, tegelikult kohtus ma andsin tunnistuse vande all ja ma ei taha spekuleerida.

M. K.: Ma tahaks teie enda suust kuulda. See on tõsine asi, kui selline on juhtunud.

V. L.: On. Ja noh neid, nende protsesside juures on väga palju tõsiseid asju, aga paljud ka ütlevad, see on kibestunud ärimehe kättemaks. Tegelikult olgu jumal nendele ise kohtunik.

M. K.: See ei ole nüüd mingisugune eufemism ega nali, vaid tõesti siis Kiil joonistas paberi peale mingid sidrunid ja te pidite aru saama, et jutt on miljonitest?

V. L.: Nii ta on jah.

 

Leedo narratiiv on, et pärast seda, kui ta “katusest” keeldus, mängiti ta hankel räpaste võtetega auti ja anti võit poolvägisi riigifirmale TS Laevad. Mis kõige hullem – nõnda lõhuti töötav süsteem ja hakati uut kiirustades üles ehitama, mis andis võimaluse sogases vees kala püüda.

Hiljem vahistatigi Allan Kiil ja Tallinna Sadama juhatuse esimees Ain Kaljurand kahtlustatuna suure altkäemaksu võtmises teiste seas ka laevaehitusfirmalt. Uued praamid ei jõudnudki tähtajaks ja kui esimene – Leiger – nüüd varsti saabubki, läheb ta Leedo väitel kohe remonti.

 

V. L.: See konkurss, see oli farss. Tegelikult siukest konkurssi ei ole vaja teha olnud. Kui riik otsustab, et ta tahab praamindusega tegeleda, seda oleks võinud otsustuskorras rahulikult teha, Tallinna Sadam oleks võinud rahulikult hakata ehitama parvlaevu. Riigil oli võimalus meid sundida kaks aastat töötama.

M. K.: Te ütlete, et lepingus oli punkt, mis kohustas teid samadel tingimustel edasi sõitma veel kaks aastat pärast selle lepingu tärminit 2016 oktoobri algus?

V. L.: Jah, täpselt. Ühistranspordiseadus ütleb üheselt, ministril on õigus samadel tingimustel kohustada operaatorit kaks aastat, kuni kaks aastat sõitma.

M. K.: Juhan Parts oma suuvärgiga ütleks, et see on nüüd rahata jäänud ärimeeste või kasumita jäänud ärimeeste ohkimine.

V. L.: Täpselt nii jah. Aga ütleme, kui võtta finantsiliselt, mul see ei ole rahata jäänud olukord. Sest tänu sellele, et riik ei ole suutnud ehitada laevu, noh, renditakse meie käest laevad ja me saame oma 10-aastase kasumi ju kätte siin aastaga.

M. K.: Te väidate, et see, et praegu nii, nagu välja kukkus, on olnud teile isegi finantsiliselt tulusam?

L.: Muidugi. Me ju praegu teenime raha ja ei vastuta millegi eest. Välja arvatud selle eest, et laevad sõidavad.

K.: Üks konkreetne episood – teile näidati ust, aga natuke hiljem tulid samad mehed põhimõtteliselt tagasi või noh nende esindajad ja küsisid teilt Regulat ära osta. See pidi olema magus-mõru hetk.

V. L.: No ei tunne nendest hetkedest väga suurt rõõmu, kui tehakse lollusi. Partner oli sunnitud olukorras.

M. K.: No aga kuulge, te müüsite 45 aastat vana laeva neile, põhimõtteliselt ikkagi vanaraua, kaks korda kallimalt, kui te ise selle kunagi ostsite.

V. L.: Jah, aga noh, ega see tehing ei ole paha meie jaoks olnud.

M. K.: Pehmelt öeldes.

V. L.: Pehmelt öeldes, aga noh, ärimeest süüdistada selles, et ta teenib raha, on ju natukene patt.

 

Tundus, et Leedo maksis pärast kaotust omakorda kätte, viies paremad laevad minema.

 

M. K.: Mulje oli, et kui teile sai selgeks, et te lahingust võitjana välja ei tule, siis kättemaksuks võtsite uhked valged laevad Saaremaa, Muhumaa ja viisite ära Saksamaale.

L.: Jah, niimoodi võib paista, aga mis kättemaks või kellele ma maksan kätte, ma ei saa aru, kas ma maksan endale kätte, mul on ju enamus ärisid Saaremaal. Ja samas teadsime, et kahe aasta pärast oleme ilma tööta, pidime otsima omale töö.

M. K.: See on puhtalt äriline otsus, te ütlete?

L.: See on puhtalt äriline otsus.

 

Uuel liinil Saksamaal ei lähe liiga hästi, aga Leedo pole otsustanud, mis seal edasi saab. Praamisaaga peensustest võibki rääkima jääda, kuid kõik see on poeginud vähemalt tosinkond erinevat kohtuasja. Muu hulgas andis Leedo ise Urve Palo laimu eest kohtusse.

Absoluutselt suurim tiksuv pomm on Leedo advokaatide Euroopa Komisjonile saadetud kaebused, et Eesti riik osutas praamihankel väidetavalt keelatud abi. Kaebused on massiivsed ja üks etteheide paljudest on, et majandusministeerium moodustas komisjoni, mis aitas nende konkurenti pakkumise ettevalmistamisel.

Komisjonis oli kaks inimest, kes hiljem teises komisjonis TS Laevad hanke võitjaks valisid. Kui kõik on tõsi, võib see Eestile Leedo leeri väitel tuua 100–400 miljoni euro suuruse paugu.

 

M. K.: Kaugemas perspektiivis olen kuulnud spekulatsiooni, et praegu joostakse see riiklik firma siin käima, aga ühel päeval, kui see kõik ilusti jookseb, siis toimub erastamine.

V. L.: Jah, me näeme seda nelja-viie aasta pärast. Ja siis saame aru ka, kelle huvid olid mängus.

M. K.: Nii et te ütlete, et tegelikult mängitakse ikkagi mingite järgmiste kapitalistide kätte see asi?

V. L.: Jah, noh see on ju normaalne äriseadus, äriloogika, metsaloogika, džungliloogika – hunt jääb vanaks, uued hundid tahavad süüa ja kui ta, hunt, ei taha nigu ise ära anda, siis tuleb proovida teistpidi ära võtta.

 

Vanale hundile pole vaja kaasa tunda. Rahvas tunneb teda tänu laevadele, aga tegelikult pole praamid isegi pool Leedo äridest. Ta on suur kinnisvaraomanik, alustades kodulinnast ja lõpetades Tallinna Vabaduse väljakuga.

Leedo palgal on kuni 1000 inimest, alates kohalikust lehest ja raadiost, lõpetades transpordifirma ning pullikasvatusega. Kiirel tuuril kappame läbi tema kohvikust, ehitus- ja puidutööstusest ning lihatööstusest, mis uhkeldab Eesti suuruselt teise päikesepargiga. Ühelt poolt vaimustub Leedo uudsest tehnoloogiast, teisalt on tähelepanuväärne, et suurettevõtja kasutab veel vana klapiga Nokiat.

 

V. L.: Mul minia sünnipäevaks neli aastat tagasi Hong Kongist tellis 40 telefoni.

M. K.: 40?!

V. L.: 40 telefoni ja tuli kolm saadetist – 15, 15 ja 10. Ja kui see viimane kümme tuli, oli kaasas MTA kiri, kas te, härra Leedo, tegelete telefonide käsimüügiga? Kui jah, siis makske tollimaks ära. Siis ma olin sunnitud maksma tollimaksu ka ära.

M. K.: Aga palju 40 telefonist alles on?

V. L.: Ma arvan, seitse või üheksa peaks olema.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 312 korda, sh täna 1)