Päkapikk tuleb, kui temasse usud (+VIDEO)

PÄKAPIKUD ON TÕESTI OLEMAS, teavad (põrandal vasakult) Karl, Kennerth, Markus ja Laura ning kuuske ehtivad Kerle ja Riine. MAANUS MASING

PÄKAPIKUD ON TÕESTI OLEMAS, teavad (põrandal vasakult) Karl, Kennerth, Markus ja Laura ning kuuske ehtivad Kerle ja Riine.
MAANUS MASING

Kas päkapikud on olemas või mitte? Kus nad elavad ja mismoodi meile tuppa pääsevad? Kuidas jõuab jõuluvana kõigile lastele kingitusi tooma?

Aste põhikooli 2. klassis õppivad Markus Kaare, Riine Metsamaa, Kerle Suurna, Laura Kakkum, Kennerth Vahelaid ja Karl Vapper kinnitavad kui ühest suust – neil kõigil käivad kodus päkapikud salamahti kommi toomas.

Mismoodi nad käivad?

Kennerth: Nad käivad aknast läbi öösel.

Karl: Salaja! Nii, et keegi ei kuule.

Kas selleks peab sussi akna peale panema, et midagi sinna sisse toodaks?

Lapsed kooris: Jaa!

Laura: Minul toob rippuva jõulusussi sisse, mitte selle sisse, mida ma kannan.

Mida need päkapikud teile siis toovad?

Karl: Kommi, magusaid asju!

Kennerth: Šokolaadi. Päkapiku väike šokolaad.

Riine: Šokolaadi.

Karl: Mulle tuuakse selliseid komme, mida ma ei ole eriti varem söönud. Ma ei tea nende nime.

Markus: Mulle tuuakse neid komme, mis mulle meeldivad, näiteks kirsikomme. Täna hommikul toodi šokolaadi.

Kerle: Mulle tuuakse pulgakommi.

Laura: Mulle Mesikäpa maiust.

Kui palju komme nad korraga toovad?

Markus: Mulle toob kaks või üks.

Kerle: Mulle toob ühe.

Laura: Mulle toob ka ühe.

Kas on juhtunud, et päkapikk on mingil põhjusel tulemata jäänud?

Kennerth: Ükskord mul ei tulnud.

Karl: Mulle ühel päeval ei jõudnud tulla. Ta järgmine kord kirjutas kirja ka, et ei jõudnud. Ja pani šokolaadi kaasa.

Kas mõnel teist on päkapikk ka sellepärast tulemata jäänud, et olete pahad lapsed olnud?

Lapsed kooris: Ei!

Kas ise püüate ka jõuluajal paremad lapsed olla?

Lapsed kooris: Jaa!

Kerle: Tuba koristame.

Kennerth: Teeme voodi korda.

Kas te siis tavaliselt ei tee?

Karl: Ma ei tee!

Kennerth: Ma teen! Ma ei viitsi teha, aga teen ikka.

Markus: Mina jagasin koolis komme, õpetajatele.

Kuidas päkapikud teavad, et te olete head lapsed?

Karl: Nad on akna taga päeval.

Kennerth: Nad piiluvad vaikselt.

Kas olete ise ka mõnda päkapikku näinud?

Lapsed kooris: Ei!

Kas päkapikud on nähtamatud?

Lapsed kooris: Ei!

Kennerth: Mina olen päkapikku näinud. Päriselt ei ole näinud, aga Facebookis oli video ja seal nägin, missugune ta oli. Hästi tavaline, väikese habemetutiga, punased riided ja mustad saapad.

 Kui kaua päkapikud käivad?

Kennerth: Kuni jõulud läbi saavad.

Karl: Jõuludeni. Jõululaupäeva hommikul ta käib ka, aga siis ta paneb kohe palju komme kuuse alla.

Mõned ütlevad, et päkapikke pole olemas…

Lapsed kooris: On küll olemas!

Karl: Mõnikord suuremad lapsed ütlevad, et see päkapikujutt on jama.

Kennerth: Mu vend ütles, et päkapikke ei ole olemas. Kui keegi seda ütleb ja päkapikk kuuleb, siis võib-olla ei too talle maiust.

Karl: Nendele ei tooda. Päkapikud tahavad, et nendesse usutakse.

Kus päkapikud elavad?

Karl: Puu sees.

Kerle ja Laura: Lapimaal!

Kuidas nad siia Saaremaale jõuavad, Lapimaa on ju hirmus kaugel?

Laura: Saaniga sõidavad.

Aga kui lund ei ole?

Kennerth: Siis tulevad autoga.

Karl: Jõuluvana sõidab.

Markus: Lendavad.

Aga kui nad öösel teil külas käivad, kus nad siis päeval on?

Laura: Magavad.

Kennerth: Või siis piiluvad aknast sisse.

Karl: Või on kodus peidus akna juures.

Kennerth: Ja vaatavad, kas lapsed on head või ei ole.

Kas teile tuleb jõuluvana külla või paneb kingid kuuse alla?

Lapsed kooris: Kuuse alla.

Karl: Ma käin kirikus ja kui tulen koju tagasi, siis mul on kingitused ukse taga.

Kennerth: Meil on nõnda, et ma käin sugulaste juures, vanaema juures vahel, kinke viimas, mis ma ise olen teinud. Pärast lähen koju ja kingitused on kuuse all.

Laura: Tulen saunast ära, siis on kuuse all kingitused.

Kerle: Mina olen näiteks tagatoas ja siis on kuuse all kingitused.

Riine: Ma käin surnuaias ja siis on kodus kuuse all kingitused.

Markus: Ma käin oma vanaema juures, tulen koju ja seal on kingitused. Meil on jõulupidu ka.

Kas kellelgi jõuluvana koju külla ka tuleb?

Kennerth: Mul käib. Aga eelmisel aastal ei käinud. Ta on varem käinud.

 Kuidas jõuluvana kõigi lasteni jõuab? Või on jõuluvanasid rohkem kui üks?

Lapsed kooris: Rohkem.

Laura: Lapimaal on päris jõuluvana.

Aga kust need teised jõuluvanad siis tulevad?

Laura: Need on suured inimesed, kes mängivad jõuluvanasid.

Kas päris jõuluvana ka siia jõuab?

Lapsed kooris: Päris on ka.

Aga kes need jõuluvanad on, kes koolis jõulupeol käivad?

Laura: Õpetajate mehed. Mu vend tundis jõuluvana ära.

Kuidas te vahet teete, kas on päris jõuluvana või mitte?

Kenneth: Padi on kõhu peal. Jõuluvana on vahel paks.

Laura: Eelmisel aastal oli jõuluvanal padi kõhul. Sellest saab ka aru, et ei ole päris jõuluvana, kui habe on kummiga ees.

Kenneth: Või kui habe on nööriga ees.

Riine: Mina olen nööri näinud.

Kennerth: Mu isa tuli salaja jõuluvanaks. Ma nägin tema näost, et see on mu isa.

Kas sa olid siis pettunud?

Kennerth: Natuke.

Miks see õige, Lapimaa jõuluvana siis siinsetele lastele külla ei tule?

Karl: Ta ei jõua igale poole.

Mida te teete selleks, et saada kingitusi, mida soovite?

Karl: Paneme kirja aknalauale, et päkapikk viiks jõuluvanale.

Markus: Mul on kiri valmis.

Riine: Päkapikk viis mu kirja juba minema.

Kuidas need asjad, mida te soovite, kauplusest jõuluvana kingikotti saavad?

Kennerth: Jõuluvana ostab.

Kerle ja Laura: Tema abilised ostavad.

Ja kuidas jõuluvana teab, et olete head lapsed olnud ja kinki väärt?

Karl: Päkapikud ütlevad talle.


Päkapikk ei tohiks olla kasvatusvahend

“Ehk jätaks kasvatamise ikka lapsevanemate õlule ja päkapikk oleks sellest kohustusest vaba,” leiab psühholoog ja lapsevanem Eveli Kallas.

See, kui kaua lapsed päkapikkude ja jõuluvana olemasolusse usuvad, on erinev. Minu kogemus näitab, et usuvad veel ka kolmanda klassi lapsed. Kas enam jõuluvanasse, päkapikkudesse aga küll. Kuidas peaks täiskasvanu käituma aga siis, kui lapsel tekivad kahtlused, kas päkapikud ja jõuluvana on ikka olemas? Mingi vanuseni on lapse jaoks tähtis, et maiustusi toovad päkapikud ja kingitusi jõuluvana. Kui sellest mitte suurt numbrit teha, siis ühel hetkel pole enam oluline, kes toob, vaid et tuuakse. Suured lapsed panevad ju samamoodi sussi akna peale ja ootavad jõuluvana. See on ilusa sisuga mäng, mis peret üksteisele lähendab. Selle mängu juurde kuulub tähelepanu osutamine ja andmisrõõm.

Nende jaoks, kes usuvad, ongi päkapikud ja jõuluvana olemas. Olen seda ka oma peres öelnud. Jõuluvana on tõepoolest olemas – kõik võivad talle Lapimaale külla minna. Kuna päris jõuluvana ise ei jõua ühe õhtu jooksul kõikide lasteni, ongi tal abilised, kes aitavad kingipakke tuua ja jagada. Nende abiliste hulka võib kuuluda ka kinki ootava lapse isa või peretuttav. Eesmärk on ju rõõmu teha ja unistusi täita.

Jõuluvanale koos kirja kirjutamine on tore ja armas hetk, mis annab nii palju juurde lapse ja vanema suhtele. Saab ju koos lapsega midagi teha, kuulata, millised on tema soovid ja unistused. See ühiselt veedetud aeg annab võimaluse lapse väärtushinnanguid kujundada ja maailma asjade üle arutada. Kui laps tahab väga kalleid asju ja väga palju kingitusi, siis saab talle seletada, mis on mõistlik. Et kui me kõik nii palju kalleid asju tahaksime, mis see tegelikult tähendab.

Nii juhtub see, et ühel hommikul on ka vanemate üllatuseks nende sussis komm või mandariin. Lapsed tajuvad, et on nii armas midagi vastu anda, mõistavad, mida tähendab andmisrõõm.

Olen alati rõhutanud: päkapikk ei tohiks olla kasvatusvahend. Miskipärast kipuvad vanemad lastele korrutama, et kui sa seda või teist ei tee või hea laps ei ole, siis päkapikk ei tule. See on ainult üks kuu aastas, mil saab seda ilusat päkapikumängu mängida – ärgem seda rikkugem. Kui laps käitub sobimatult, siis võiks vanem selgitada ja suunata, mitte päkapikuga ähvardada.

Ja kui päkapikul pole mingil põhjusel võimalik iga päev tulla, saab ka selle lapsega läbi arutada. Et päkapikk ei pea käima tingimata iga päev. Ja kui su suss on tühi, ei tähenda see, et oled paha laps olnud. Päkapikk lihtsalt ei jõudnud seekord ning tegelikult oled sa tore ja tubli laps. Küll see päkapikk tuleb mõnel teisel päeval!

Mõnes peres toob päkapikk kalleid kingitusi. Mulle endale tundub aga, et suuremaid kingitusi võiks tuua jõuluvana, päkapikk võiks olla maiustuste või väiksemate üllatuste tooja. Võib-olla mõni laps ei saa komme või mandariini süüa või on vanemad otsustanud lapse maiustamist piirata – siis võiks päkapikk tuua mingisuguseid väikesi asju, mis on lapsele armsad ja tähendusega.


Ilusaim asi, mida uskuda

“Küll ma olin kurb, kui mu ema jõuluvana tuleku ajaks kodust ära läks,” meenutab Irene Targem, kelle sõnul on tema 6-aastane poeg Markus veel päkapiku- ja jõuluvanausku.

Meil peres käivad päkapikud ja tundub, et poeg usub nendesse. Ühel päeval ta küll ütles mulle: “Ema, mul on tunne, et sa paned ise asjad sussi sisse.”

Küsisin: “Miks sul selline tunne on, kas keegi on midagi sellist rääkinud?”

Poeg vastu: “Ei, mul on lihtsalt selline tunne.”

Seega ma ei tea, mida ta täpselt silmas pidas. Rohkem me sel teemal arutanud ei ole.

Arvan, et ta siiski veel usub päkapikkudesse ja jõuluvanasse. See, et päkapikud lapsi külastavad, on ju kõige ilusam asi, mida oodata ja uskuda.

Päkapikkude olemasolu üle on omal ajal arutanud ka mu vanem poeg. See on loomulik, et ühel hetkel hakkavad lapsed nende asjade üle mõtisklema. Maailmas on palju müstilist, mille kohta me vastuseid ei tea. Arvan, et kõiki asju ei peagi lahti seletama.

Kui ise väike laps olin, mängis jõuluvana meie ema. Küll ma olin kurb, kui ema jõuluvana tuleku ajaks kodust ära läks. Mäletan, et mõtlesin: jõuluvanal on ju samasugune sõrmus nagu meie emal! Kui jõuluvana juures midagi ei ole nii, nagu peaks, siis on loogiline, et lapsed panevad seda tähele. Aga jõuluvanadelgi on oma igapäevaelu ja võib-olla teisi rolle täita. Meie peres on jõuluvana külaskäiguga kuidas kunagi – vahel on tal olnud aega meie seltsi tulla, vahel on ta jätnud kingitused kuuse alla. Kuidas tänavu – eks siis paistab, kui jõulud käes.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 566 korda, sh täna 1)