Kui Ruhnus angerjasõda peeti

SAARLASED PÜÜGIL: Sõrve Kaluri kalurid angerjapüügilt tagasi pöördumas. Paremal kolhoosi esimees B. Tamm. V. GORBUNOV / EESTI FILMIARHIIV

SAARLASED PÜÜGIL: Sõrve Kaluri kalurid angerjapüügilt tagasi pöördumas. Paremal kolhoosi esimees B. Tamm.
V. GORBUNOV / EESTI FILMIARHIIV

“Keegi ruhnu rahvariides noormees jookseb väravast sisse, ta nägu on täis hirmu, otsekui oleksid tal tagaajajad kannul. “Kihnlased, kihnlased!” kisendab ta ja tormas asja ees, teist taga jälle tuldud teed välja. Naljakas oli noormehe rabelev rutt, nagu oleks tuli lahti.”

Nii kirjeldas 1939. aasta ajalehe Rahvaleht reisikirjas ruhnlaste emotsioone ajakirjanik Evald Voitk.

“Ruhnu külas kuuldub kihinat-kahinat – küllap tõesti peab midagi lahti olema, aga mis nimelt, sellest on raske ruhnukeelsete hõigete ja lausete järele aru saada. Ainult sõna “kihnud” tõendab, et siin on kihnlastega tegemist.

Nagu paari mehe jutust selgub, olevat kihnlased pühapäeval pärastlõunase vaikuse aega tahtnud kasutada ruhnlaste angerjanööride revideerimiseks. Ruhnlased ju pühapäeval palju randa ei lähe, see on koht, kus viibitakse rohkem tööpäevadel.

Üks üsna ranna läheduses elutsev peremees Juhan Norman jutustab, et eile olid kihnupoisid ujumas käies ruhnlaste angerjanööridesse jalgupidi kinni sattunud. Noppinud siis sealt kümmekond angerjat välja ning toonud veel sumpadestki lisa. Nii viinud ulakad kalurid hea noosi kalu ruhnlaste püünistest ja müünud sumplaeva juures maha. Niisugune on Ruhnu rannamehe jutt.

Söögu ise oma angerjad ära!

Kohtame tänavaotsal ühte kihnlast, kellele nüüd peaaegu kallale kiputakse sellepärast, et ta kihnlane on. Kihnlane seletab, et säärane jutt, nagu ruhnlased räägivad, on kius ja omakasupüüdmine. Nad lihtsalt tahavad kihnlasi oma merest ära ajada, et need siin ei püüaks.

“Ise te käite hülgepüügil küll. Reisite kogu mere läbi. Ei keegi tõsta kisa,” seletab kihnlane. “Kihnlastel on niisama kalapüügiks õigus kui ruhnlastelgi. Ruhnulasi on vähe ja nad ei jõuagi kõiki kalu õnge püüda. Kihnlasi on 1300, ruhnulasi aga neli korda vähem, ja teil on ka neli korda vähem õigus merel kala püüda,” seletab
kihnlane enda kaitseks.

Kaarel Laugu angerjasõja lugu loe pikemalt laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 345 korda, sh täna 1)