Marek Rauk unistab taas ookeanist

MERI LÄHEDAL: Töökoht on Marekil Koplis ja meri, mis ühtaegu rahustab ja kutsub, on tal sealgi kogu aeg silma all. PRIIT PÕIKLIK

MERI LÄHEDAL: Töökoht on Marekil Koplis ja meri, mis ühtaegu rahustab ja kutsub, on tal sealgi kogu aeg silma all.
PRIIT PÕIKLIK

Tänavu kevadest juhib veeteede ameti meresõiduohutuse teenistust saarlane Marek Rauk, kes on ühtlasi ameti peadirektori asetäitja. Oma valdkonna ühe mõjukama ametnikuna tunneb ta rõõmu, et Eesti merenduses asjad liiguvad ja paistab, et paremuse poole.

Teatud regulaarsusega kerkib ikka ja jälle teemana üles Eesti merenduspoliitika või õigemini selle häda ja viletsus. Marek Rauk ei näe pilti sugugi nii mustades värvides, kuid leiab, et muretsema ikka peab, sest kui seda ei tee asjaosalised ise, siis keegi teine ka aitama ei tule.

Eestis on pea poolsada erinevat valdkondlikku arengukava, strateegiat ja poliitikat, mis kõik võistlevad riigi piiratud ressursside pärast. Mareki arvates peavad nii merendussektor kui ka sellega seotud ametkonnad olema ühtsemad ja võimelised väga hästi oma soove põhjendama, et muudatusi saavutada.

“Isiklikult usun, et uue struktuuri tekitamine, kas siis mereministeeriumi või mõne muu sarnase asutuse näol, ei lahenda probleeme. Pigem tuleb leida meie tänased kitsaskohad ja püüda nendega tegeleda. Hea on tõdeda, et viimasel ajal on käima lükatud mitmeid suuremaid projekte, mis tõstavad merenduse konkurentsivõimet tervikuna,” räägib ta ja tõstab ühe näitena esile kogu merendust puudutava seadusandluse revisjoni, mille eesmärk on muuta see lihtsamini arusaadavaks ja rakendatavaks. Samuti on uue valitsuse koalitsioonileppes punkt tingimuste loomisest kaubalaevade Eesti lipu alla toomiseks.

Laevasaagasse suhtub diplomaatiliselt

Viimase paari aasta parvlaevasaaga kohta ütleb Marek diplomaatiliselt, et seda tuleb ikka võtta kui osa pikemast arenguplaanist, kus riik on võtnud eesmärgiks rekonstrueerida saartega ühenduse pidamiseks vajalikud sadamad ja soetada vajalikud reisiparvlaevad, mis antakse opereerimiseks avaliku teenindamise lepingu alusel. Praeguseks on selle kava raames uued laevad saanud Ruhnu, Prangli, Abruka, Vormsi ja Kihnu.

Täispikk luguilmus laupäevases Saarte Hääles.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 801 korda, sh täna 1)