Maakonna vanim sünnitaja oli 43, noorim 16-aastane (5)

UUS LINNAKODANIK: Kolmapäeval sünnikirja saanud Karl Jalak on oma ema Kelly Juhansoni neljas laps. EGON LIGI

UUS LINNAKODANIK: Kolmapäeval sünnikirja saanud Karl Jalak on oma ema Kelly Juhansoni neljas laps.
EGON LIGI

Tänavu 11 kuuga sündis Saare maakonda vähem inimesi kui suri, mujalt aga saabus meie saartele elama rohkem inimesi, kui siit lahkus.

1. detsembri seisuga elab Saare maakonnas rahvastikuregistri järgi 34 132 inimest.

Saare maavalitsuse statistika näitab, et loomulik iive on maakonnas jätkuvalt negatiivne: jaanuarist novembrini registreeriti 271 lapse sünd, suri aga 391 inimest ehk 120 inimest rohkem. Nii suur pole negatiivne iive viie varasema aasta jooksul kordagi olnud.

Samas pole rändesaldo nende aastate jooksul positiivne olnud, ent tänavu saabus maakonda elama 15 inimest rohkem, kui siit lahkus. Näiteks mullu jaanuarist novembrini oli rändesaldo näitaja koguni –129.

Siiski on maakond lõppeval aastal jäänud kokkuvõttes 105 elaniku võrra vaesemaks. Enim, 51 inimese võrra vähenes Kuressaare elanikkond. 27 inimese võrra vähenes Pöide valla rahvaarv, 19 võrra Lääne-Saare oma.

Kõige rohkem on aga 11 kuuga kasvanud Muhu valla elanike arv, lausa 34 inimese võrra. Teine koht jääb Leisi vallale – sealne rahvastik suurenes 12 inimese võrra.

Kolmes vallas iive positiivne

Positiivne oli loomulik iive Salme, Valjala ja Ruhnu vallas. Viimases sündis küll vaid üks laps, seevastu ei lahkunud elavate kirjast ühtki ruhnlast.

Laimjala ja Mustjala vallas ei sündinud 11 kuu jooksul aga ainsatki last.

Kõige rohkem uusi ilmakodanikke on tänavu registreeritud muidugi Kuressaares. Üks vastsetest kuressaarlastest on kolmekuune Karl Jalak, kes kolmapäeval linnavalitsuselt sünnikirja sai.

“Karl on tore rahulik laps,” iseloomustas pisipoega ema Kelly Juhanson. Muide, 17. septembril sündinud Karl on pere neljas laps – tal on seitsmeaastane suur vend ja kaks õde, neljane ja kolmene. Ema kinnitusel võtsid suuremad lapsed pesamuna väga hästi vastu. “Kõige vanem laps oli eriti rõõmus,” märkis Kelly.

Saaremaal pole just palju peresid, kus kasvab neli last. “Kuna ise olen suurest perest, soovisin ka endale palju lapsi,” lausus Kelly.

Kelly ise on pärit mandrilt, Järvamaalt. Saaremaal on ta elanud juba kaheksa aastat – tema elukaaslane Märt Jalak on saarlane. “Saaremaa on elamiseks ja laste kasvatamiseks ideaalne koht,” leidis Kelly. “Ma pole kordagi mõelnud, et võiks mandrile tagasi minna.”

Kolm paari kaksikuid

Kuressaare haigla vastutava ämmaemanda Mari-Liis Ausi andmeil on haiglas tänavu 30. novembri seisuga olnud 224 sünnitust.

Ilmavalgust nägi aga 227 last, sest sündis ka kolm paari kaksikuid: üks paar tüdrukuid, üks paar poisse ja üks kaksikute paar, kuhu kuuluvad poiss ja tüdruk.

Esmassünnitajaid on tänavu olnud 73. Vanim sünnitaja oli sel aastal 43, noorim aga 16-aastane.

Lõppeva aasta 11 kuuga on maakonnas sõlmitud 136 abielu: 97 maavalitsuse ametnike, 25 notarite, 14 vaimulike poolt. Lahutati aga 45 abielu – 31 maavalitsuses, 11 kohtus ja kolm notarite juures.

Kuigi naisi elab maakonnas jätkuvalt rohkem kui mehi, on nende arvu vahe aasta-aastalt väiksem. 2012. aasta 1. jaanuari seisuga oli see statistikaameti andmeil 1297, tänavu aga 643.

2016. aasta algul elas Saare maakonnas 17 062 naist ja 16 419 meest.

 


98% Saare maakonna elanikest on eestlased

Lõppeva aasta 1. jaanuari seisuga moodustasid lõviosa Saare maakonna elanikest eestlased.
Teiste rahvuste esindajate arv jäi alla 700.

Kokku oli maakonnas elanikke statistikaameti andmeil 33 481

Eestlasi 32 795, muust rahvusest aga 686. Nende osakaal oli 2 protsenti rahvastikust. Muude rahvuste esindajaist rohkem kui kolmandiku– 284 – moodustasid venelased. Teisi mitte-eesti rahvusest inimesi elas maakonnas 300. Kõige arvukamalt olid nende seas esindatud soomlased (97). Ukrainlasi oli 74 ja valgevenelasi 17. Lätlasi ja sakslasi elas maakonnas elanikeregistri järgi 15, leedulasi kümme, poolakaid seitse ja juute kaks. 102 inimese rahvus oli teadmata.

Eestlaste järel arvukaima rahvusrühma esindajate, venelaste arv on aasta-aastalt kahanenud. Veel 2012. aastal oli see 302. Muude rahvuste esindajate koguarv on aga toonasega võrreldes tosina jagu kasvanud, 288-lt 300-ni. Ukrainlase arv on suurenenud viie võrra, nii valgevenelaste kui ka soomlaste arv on aga kolme võrra vähenenud.

rahva-liikumine

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 015 korda, sh täna 1)