Omatehtud sült on kõige parem!

 

SÜLDITEGU: Kaie Traumanni kinnitusel läheb süldi sisse ainult kõige parem liha. EGON LIGI

SÜLDITEGU: Kaie Traumanni kinnitusel läheb süldi sisse ainult kõige parem liha.
EGON LIGI

Kord aastas, jõulude eel, võtab Kaie Traumann Koikla külas asuvas maakodus ette sülditeo. Ikka samamoodi, nagu ema omal ajal õpetanud.

Kaie on jõulusülti teinud üle kahekümne aasta. “Esialgu tegi sülti ema,” ütleb Kaie. “Mina jälgisin kõrvalt ning jätsin tema toimetamised ja näpunäited meelde.”

Kui ema haigeks jäi, võttis tütar sülditeo oma õlule, sõites selleks linnast maale. Ka praegu teeb Kaie sülti ainult maakodus ja puuküttega pliidil. “See maitse ja tuppa tekkiv lõhn on omaette elamus,” leiab Kaie. Ikka hoopis midagi muud, kui keeta sülti linnakodus ja elektripliidil.

Ema kasutas ka seapead

“Vanasti tapeti meil jõuluks siga ja tehti sülti – see oli meie pere traditsioon,” räägib Kaie. Tänapäeval on see traditsioon pisut muutunud – kuna pere sigu ei kasvata, tuleb süldimaterjal linnast kauplusest osta.

Kui ema kasutas sülditeoks ka seapead, siis Kaie mitte. Lisaks puhtale lihale ja seakoodile on tal tarvis neerusid ja südant, kallerdise saamiseks aga seajalgu, -sabu ja -kõrvu.

“Ega ma siis seakõrvasid süldi sisse tükelda!” kinnitab Kaie. “Süldi sisse läheb ainult puhas korralik liha.” Muide, poest ostetud või kellegi teise keedetud sülti Kaie heameelega ei söö – ei tea ju, millest ja kuidas see tehtud on.

Rangelt retsepti järgi Kaie ei toimeta. Seda, et kõik oleks grammi pealt täpne, ta oluliseks ei pea – sülditegu käib tal ikka tunde järgi.

Süldikeetmisest pikemalt loe 23. detsembri Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 758 korda, sh täna 1)