Et pühadepildid ei läheks lörri (1)

KÜLJED PAIGAS: Kure kohviku barista Elisabeth Kivi (paremal) ja tema klient Lissa Sannik mahuvad ühtmoodi hästi nii telefoni kui fotoaparaadi ekraanile. EGON LIGI

KÜLJED PAIGAS: Kure kohviku barista Elisabeth Kivi (paremal) ja tema klient Lissa Sannik mahuvad ühtmoodi hästi nii telefoni kui fotoaparaadi ekraanile.
EGON LIGI

Fotograafina 40. tööaastat alustanud Andi Roost soovitab enne pildistama hakkamist võtta veidi aega ja aparaat, millega ajaloolisi hetki kavatsetakse jäädvustada, vähemasti korra üle vaadata.

Roosta tööarvuti ekraanil on linnulennult tehtud vaade Kuressaare linnusele. See illustreerib omamoodi kogu meie jutuajamist, viidates, et tänapäeval pildistavad peaaegu kõik peaaegu kõike ja peaaegu kõikjal.

Digirevolutsioon ja vabanemine fotofilmi loetud kaadrite kammitsusest võimaldab igaühel lukustada objektiivi, ükskõik kui suur või väike see on, pilte põhimõtteliselt piiramatul hulgal.

Paraku tekitab seesama piiramatus tegijale aga uue probleemi – mida ja kuidas talletada? Kui tuttav on meile olukord, kus mõnel kokkusaamisel või üritusel on aparaadiga klõpsutatud kümneid, teinekord isegi sadu pilte. Ajapikku koguneb selliseid üritusi omakorda kümneid. Aga kes vaevub telefonis või fotoaparaadis või ka arvutiekraanil seda lõputut jada lappama?

Fotograaf ja Karli Foto fotoateljee omanik Andi Roost ütleb, et igapäevatöös tuleb tal aina rohkem aega kulutada selleks, et inimestele seletada, miks nende piltide fotopaberile printimise soove on ühel või teisel põhjusel raske, vahel isegi võimatu täita. Ja seda mitte labori võimaluste, vaid enamasti inimeste endi teadmatuse tõttu.

Pikemalt pildistamisest loe 23. detsembri Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 552 korda, sh täna 1)