Taimetoitlase jõululaud pole traditsioonilisest kesisem

JUBA KOLMAS AASTA: Kati Käbini kinnitusel ei ole tema jõu- lud sellest kurvemad, et ta liha ei söö. Jõululaud on ikka tra- ditsiooniline, ainult väikeste mööndustega. EGIN LIGI

JUBA KOLMAS AASTA: Kati Käbini kinnitusel ei ole tema jõu- lud sellest kurvemad, et ta liha ei söö. Jõululaud on ikka tra- ditsiooniline, ainult väikeste mööndustega.
EGON LIGI

Kartulisalat, singirullid, verivorstid ja uhke põrsa­praad on vast traditsioonilisemad jõuluroad, mis eestlased pühade ajal lauale toovad. Mida teevad aga need, kes on liha oma menüüst välja visanud ning keelduvad viisakalt nii verikäkkidest kui ka seapraest?

Jõulud tulevad igas peres omamoodi. On neid, kes leiavad, et enne olgu kuusevabad jõulud kui pidusöömad lihata. Ometi saab järjest rohkem hoogu üleskutse pidada lihavabu jõule ka siis, kui muul ajal ollakse kõigesööja.

Noor naine Silly Jaanus, kes on reisides teinud tutvust mitmete kultuuridega, kuulub nende hulka, kelle jaoks avanes reaalsus lihatööstuse tagamaadest dokumentaaliga “Earthlings”, mis illustreeris võikalt ja visuaalselt, milliste piinade ja valu läbi liha inimeste toidulauale jõuab.

Kunstnikuhingega Silly on seda meelt, et loomade emotsioonid jõuavad liha kaudu ka inimesteni: “Usun, et see hirm, agoonia ja paanika, mida loomad kogevad enne praeks saamist, mõjutavad ka meie füüsilist ja vaimset tervist.” See teadmine andis esimesena tõuke lihavaba elu katsetamiseks.

“Üks põhjus oli lihtsalt arusaam, et ma ei taha oma tarbimisega toetada kõike seda, mis sellest dokumentaalist vastu vaatas. See on julm tööstus, kus ei eksisteeri inimlikkust ja mille jätkusuutlikkust me oma tarbimisega toetame,” arvab Silly.

Uue elustiiliga avanes võimalus enese proovilepanekuks ja mugavustsoonist väljumiseks, et avastada enda jaoks uusi toitumisvõimalusi. “See ei ole absoluutselt nii, et kõikidele peab sobima tavaline mall, mille järgi elame. Igaühel on võimalus katsetada ja avastada enda jaoks ainuõige toitumisstiil. Mõned välistavad piimatooted, mõned gluteeni, teised leiavad, et nendele sobib lihavaba elu, ja selles ei ole midagi imelikku.”

Teatrikooli tudengina avastas Silly, et enamik tema koolikaaslasi olid taimetoitlased ning see avas tema jaoks uue maailma ja arusaamise, et lihast loobumine mitte ei piira, vaid laiendab menüüd. “Võimalusi maitsvat taimetoitu teha on nii palju!” kinnitab ta. Lihasööjana ei teadnud ta näiteks, et taimetoit võib nii suurepäraselt maitseda.

“Näiteks läätsedest tehtud road võivad teinekord ka lihasööja ära petta, sest visuaalseltki on teinekord võimatu aru saada, et tegemist on taimetoiduga. Taimetoiduga jõululaual võiks vabalt mitmed lihasööjad ära petta,” räägib Silly.

Väljus mugavustsoonist

Kuna tootevalik poodides on oluliselt laienenud, ei piirdu taimetoitlaste jõululaud vaid salatite ja hapukapsaga, sest hõrgutavaid retsepte leiab nii internetist kui ka raamatutest. Kogenud taimetoitlaste mõte liigub juba loomulikult alternatiivsete toiduainete suunas, sest peolaua katmisel mängib suurt rolli ka kogemus.

Seda kinnitab ka Kati Käbin, kelle peres peetakse juba kolmandat aastat lihavabu jõule. “Paljud retseptid saan näiteks Sandra Vungi lehelt, astelpaju-toorjuustukoogi mõtlesin aga ise välja. Koogis on kasutatud kaera baasil valmistatud toorjuustu, mida paraku saab ainult Tallinnast. Kui sinna satun, siis ostan seda tavaliselt kümme pakki korraga, aga kõiki muid asju on ka kohapeal saada,” räägib Kati.

Pikem lugu ja retseptid ilmusid 23. detsembri Saarte Hääles.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 732 korda, sh täna 1)