Kultuuripreemiad leidsid väärilised laureaadid

“Kultuuripärl” 2016 on Piret Rauk. Pilt pärineb Kuressaare linnateatri suvelavastusest “Testamenditäitjad”. SANDER ILVEST

“Kultuuripärl” 2016 on Piret Rauk. Pilt pärineb Kuressaare linnateatri suvelavastusest “Testamenditäitjad”.
SANDER ILVEST

Saare maakonna kultuuriaasta pidulikul lõpetamisel tunnustati kõige olulisemate preemiatega Piret Rauka, Tiiu Haavikut ja Maire Sillaveed. Neid kõiki usutles Kadi raadio “Keskpäeva” saates Tõnis Kipper.

Kultuuripreemia “Kultuuripärl” pälvis Kuressaare linnateatri direktor Piret Rauk etenduskunstide avatud vahendamise ja loovalt inspireerivate rollide eest teatrilaval. Rauga sõnul tuleb teatris palju tööd teha, kuid oluline on tema hinnangul ka õnn. “Ilmselt meil on olnud seda õnne ja on tööd tehtud ja see kõik kokku annab tulemuse,” lausus ta. Samas rõhutas ta, et teatris pole kunagi nii, et nüüd on kõik justkui “valmis”.

2016. aasta oli linnateatri jaoks aga märkimisväärne, kuna teater sai esimesed lepingulised näitlejad. Rauk toonitas, et näitlejaid on linnateatris töötanud varemgi, kuid päris sellist oma näitlejate kollektiivi linnateatril olnud ei ole.

Piret Rauga oma esitusi võib nautida nii laval kui ka televisioonis. Tema kõige hilisemaks tegelaskujuks on Debora Vaarandi Urmas Lennuki kirjutatud ja Raivo Trassi lavastatud “Paljas­jalgses Deboras”. “See on lavastus, mille üle ma olen väga uhke,” kinnitas Rauk. Tema sõnul ongi Eesti teatrite üks eesmärk tegeleda lugudega, mis räägivad suurkujudest.

Lisaks esietendus VAT teatris sel aastal “Alias”, kus Rauk mängib üht peaosa. See on inimlik ja lihtne lugu üksindusest. Peale selle mängib ta ka Vanemuise teatris Urmas Vadi tragikomöödias “Head tüdrukud lähevad taevasse”. Rauga üheks märkimisväärsemaks rolliks peetakse aga osa Kuressaare linnateatri lavastuses “Armastuse kirjad”, mis püsib teatri repertuaaris juba 2013. aastast.

Elutöö preemiaga tunnustati Tiiu Haavikut. EGON LIGI

Elutöö preemiaga tunnustati Tiiu Haavikut.
EGON LIGI

Elutööpreemia pälvis võimlemisklubi Gymnastica looja Tiiu Haavik järjepideva, loova ja tulemusliku tegevuse eest võimlemistraditsioonide edendamisel. Samuti on suur olnud tema panus Saare maakonna tantsupidude korraldamisel, kus ta on läbi aastakümnete olnud peo liikumisrühmade üldjuht.

“Tuleb välja, et võimlemine on ka ikka kultuuri osa,” oli Haavik rahul, et Saaremaa kultuuriinimesed on võimlemise omaks võtnud. Kokku lugenud Haavik neid lapsi ei ole, kes tema käe all võimlemist õppinud on, kuid ta arvas, et kolme aastakümne jooksul on neid üle tuhande küll olnud. Ta märkis, et praegu käivad võimlemas juba paljude tema endiste õpilaste lapsed.

Haavik on üle kolmekümne aasta töötanud kehalise kasvatuse õpetajana Saaremaa ühisgümnaasiumis ja umbes poole sellest ajast ka Kuressaare Vanalinna koolis. “Ma väga armastan seda tööd,” kinnitas ta. Haavik tõdes, et ei mõista jutte, justkui oleks kehalise kasvatuse tunnid oma aja ära elanud. “Laps peab aru saama, et ta on tugev, et ta suudab,” selgitas Haavik, et kehalisel kasvatusel on oluline osa noore inimese arengus.

Hendrik Krummi nimelise kultuuripreemia pälvis Salme valla kultuurijuht Maire Sillavee suure isikliku panuse ja väljapaistvate tulemuste eest Saaremaa kultuurielu kauaaegsel edendamisel. Sillavee ütles, et tunnustus on tema jaoks väga eriline, kuna seni pole ükski tegev kultuurimaja juhataja või omavalitsuse kultuuritöötaja Krummi-preemiat pälvinud. “Arvan, et see on terve meie tsunfti auhind,” märkis ta.

Aktiivne on Sillavee muu hulgas olnud kohaliku teatrielu edendamisel. Nimelt on ta Salme vallateatri juhendaja ja lavastaja olnud nüüdseks juba üle kahekümne aasta. Trupp on pälvinud mitmeid auhindu teatrifestivalidel ja esindanud Eestit ka rahvusvahelistel festivalidel.

Üldse kokku on ta lavastanud ligi 80 näitemängu, neist suure osa Salmel. «Ja uued asjad on töös, ei saa öelda, et vallateater oleks puhkusele jäänud,» lisas ta. Sillavee sõnul annab iga lavastus juurde kogemusi ja õpetab midagi. Üheks seni õnnestunumaks enda lavastatud tükiks peab Sillavee 2013. aastal esietendunud Küllike Veede draamat “Puudutamata”. See on isa ja poja lugu, kus üles astusid Meelis ja Karl Juhandi. “See oli eriskummaline, pani teised keeled helisema,” märkis Sillavee.

Lisaks on Sillavee Sörvemaa laulupüha korraldamise traditsiooni taastaja ja mitmete teiste ettevõtmiste organiseerija, mis kohalikku identiteeti kinnistavad. Samuti tegeleb ta aktiivselt viikingite teema populariseerimisega. “Teeme oma põlve otsas nii kaua, kui on, mille otsas teha. Ehk siis kunagi kõrgemalt märgatakse,” tõdes ta, et plaanid on küll suured, kuid rahastust pole programmidest seni eriti saadud.

Maire Sillaveele annab Hendrik Krummi nimelise preemia üle Saare maavanem Kaido Kaasik. EGON LIGI

Maire Sillaveele annab Hendrik Krummi nimelise preemia üle Saare maavanem Kaido Kaasik.
EGON LIGI

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 688 korda, sh täna 1)