Tudraõlitootja hakkab tegema ka kinoajahu (2)

TOOTEARENDAJA: Talunik Aivar Lember on käivitanud sorteeri, et sõeluda tatrakesti patjade ja koeramadratsite jaoks. EGON LIGI

TOOTEARENDAJA: Talunik Aivar Lember on käivitanud sorteeri, et sõeluda tatrakesti patjade ja koeramadratsite jaoks.
EGON LIGI

Pähklas tegutsev talunik Aivar Lember on viimaste aastatega kujunenud Saaremaa viljakasvajatest kõige enam kohapeal toorainet väärindavaks põlluharijaks.

Kui valdavalt läheb Saaremaal toodetud teravili kas loomasöödaks või saadetakse hobuste kõhutäiteks Araabia riikidesse, siis Aivar Lember püüab teravilja kõrvalt kasvatada kultuure, millest saab kohapeal ise mitmesuguseid tooteid valmistada.

Sel aastal hakkas Lember oma kasvatatud toor­ainest pressima ja pudelisse villima tudraõli, mis on muuhulgas jõudnud vabariigi presidendi kantselei peakoka toorainevalikusse. Uue aasta algul lisandub taluniku toodangusortimenti kanepiõli ja plaanis on hakata kasvatama kinoad ehk Tšiili hanemaltsa.

Valmistub tatraleivaks      

Esimese kõrvalekalde peajoone teraviljakasvatusest tegi Lember 2014. aastal, mil ta külvas maha tatart ja hakkas tootma erinevaid tatratooteid (toortatar, tatrajahu ja tatratang). Sellega Pähkla põllumees aga ei piirdu, vaid teeb ettevalmistusi tatraleiva müügile toomiseks. Naturaalselt kääritatud juuretisega leib valmib 100% tatrajahust. Leivale on lisatud kõrvitsa-, päevalille-, kanepi- ja linaseemneid. Peale on puistatud kas seesamiseemneid või kanepiteri. “Maitseb nagu päris leib, mingit kõrvalmaitset ei ole,” kinnitas Lember.

Suhkrut on leivas minimaalselt ja see on sobilik ka gluteenitalumatusega inimestele.

Puhastatud tatrakestadest teeb talunik patju ja koertele tatrakestadega täidetud madratseid, mis taluniku hundikoera poolt testituna igati kiitva hinnangu osaliseks sai. “Esimene päev lamas koer seitse tundi ega keeranud külge ka, et järsku võetakse alt ära,” meenutas Aivar Lember. “Õudselt meeldis, no uskumatu.”

Sel suvel Pähkla külavahele hulga “botaanikuid” meelitanud 5 ha suurune kanepipõld on ka esimese saagi andnud, mis ootab õliks pressimist. Saak ise jäi kogenematuse ja tuhandete värvuliste suure söögiisu tõttu kehvapoolseks, ent Võrumaal tegutseva koostööpartneri abiga peaksid varsti Saaremaale jõudma 250 mm pudelid ja siis läheb 1,2 tonnist saagina koristatud seemneist suurem jagu pudeleisse.

Lember möönis, et ka tudrasaak kujunes sel aastal viletsaks – eelmise aasta ligemale 1 t/ha asemel oli tänavu saagikus 0,6 t/ha. “Saak jäi põua kätte ja esmakordselt tuli kirp kallale,” viitas põllumees, kes kasvatab tutra umbes 10 ha suurusel pinnal. Ehkki Lember pole ametlikult mahetootja, ei kasutanud ta taimekaitsemürke, mistõttu polnud umbrohust pääsu. Et eraldada umbrohuseemned tudraseemnetest, kasutab Lember mitut sorteeri.

Selleks tarbeks, kui mõni soovimatu seeme peaks ikkagi pressimismaterjali hulka sattuma, on press häälestatud selliselt, et see purustab vaid tudraseemet. Niimoodi tuleb küll vähem toodangut, ent see on puhas.

Eelseisval aastal külvab Aivar Lember esmakordselt maha kinoa, mis on Lõuna-Ameerikast pärit söödavate seemnetega rohttaim. Internetis leiduva info kohaselt on kinoaseemned äärmiselt valgurikkad ja sisaldavad mitmeid olulisi aminohappeid, mida taimetoidus on enamasti vähevõitu.

Äärmiselt maitsev

Tuuakse esile, et kinoa on õigesti valmistatuna äärmiselt maitsev, olles viimasel ajal toidu­blogides ja restoranimenüüdes üha sagedasem külaline. Kinoal on meeldiv, pähklit meenutav lõhn ning seda kasutatakse sageli Mehhiko ja India toitudes. Toiduaine üha kasvavat populaarsust tõestab ka fakt, et 2013. aasta kuulutas ÜRO rahvusvaheliseks kinoa-aastaks.

Lember plaanib esimese hooga kinoa alla panna 1–2 hektarit ning hakata seda pakkuma jahuna ja terana.

“Praegu on mujalt sisse toodud väiksed pakid üsna kallid, ehk saab odavamalt,” sõnas Lember, kelle väitel on kinoa hea valik gluteenitalumatuse ja muude tervisehädade korral.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 778 korda, sh täna 1)