Linnakoguduse laenu aitas tasuda saladuslik annetaja (1)

TÄNUMEELNE: Anti Toplaane sõnul saab kogudus annetajale olla vaid lõpmata tänulik. RAUL VINNI

TÄNUMEELNE: Anti Toplaane sõnul saab kogudus annetajale olla vaid lõpmata tänulik.
RAUL VINNI

Kuressaare Laurentiuse koguduse õpetaja Anti Toplaan loeb eestpalveid Tallinnas elava suurannetaja eest, kelle abita oleks kirikul keeruline pastoraadihoone korrastamiseks võetud võlga kustutada.

“Mõtlemapanev on peamiselt ühe Tallinnas elava inimese isiklik panus, kes on kogudust toetanud juba mitmeid aastaid. Ilma selle toeta oleks koguduse majanduslik toimetulek laenumakse perioodil keeruline. See näide toob esile ka ühe inimese olulist rolli ja pühendumist koguduse elu toetamisel,” märgib Toplaan koguduse eelmise aasta tegevuse aruandes.

Koguduse 3433 liikmest tegi liikmeannetuse ehk sisuliselt maksis koguduse liikmemaksu 625 inimest. Majandusaasta aruande järgi laekus neilt 22 185 eurot, mis teeb liikmeannetuse keskmiseks suuruseks 35 eurot. Koguduse maja ja hoovi väljaehitamiseks võetud pangalaenu tagastamise kulu oli 18 620 eurot aastas.

Kuid lisaks  liikmeannetuse reale on koguduse majandusaruandes ka annetuste ja toetuste tulurida suurusega 204 950 eurot. Toplaane sõnul jaguneb ka see suur summa laias laastus kaheks. 148 136 eurot on kohaliku omavalitsuse ja riigi lepingulised toetused. Sealt leiab näiteks kultuuriministeeriumi investeeringu kiriku siseremondi lõpetamiseks, Kuressaare linna kaasinvesteeringu, naiste ja laste varjupaiga toetuse linnalt ja omavalitsuste liidult ning Kultuurkapitali lepingud kooriga.

Ülejäänud summa 56 184 eurot on annetused. Tundmatuks jääda sooviva annetaja panus peaks peituma nendes numbrites, täpset osa Toplaan avalikustada ei saa.

“Ta ootab koguduselt vaid eestpalveid tema ja tema pere eest. See on ka koguduse otsene kohustus. Palvetada, kuulutada evangeeliumi ja talitada pühi sakramente,” ütles Toplaan Saarte Häälele. Kirikuõpetaja sõnul oli aruandes märgitud näide välja toodud selleks, et osundada, kuidas ühe inimese vabatahtlik panus võib osutuda selleks kaalukeeleks, ilma milleta oleks kogudusel keeruline oma kohustustega hakkama saada.

“Annetaja nime ja summasid ei saa ma loomulikult avalikustada, aga kuigi meil on ka teisi suuremaid annetajaid, on konkreetse isiku panus selgelt eristuv. Ega need summad nüüd teab mis suured ei ole, kuid annetuste summad koondina on koguduse aruannetes kirjas. Küsimus ei ole ühe annetaja annetuse suuruses, vaid pigem nendes inimestes, kes vabatahtliku annetuse otsest mõju koguduse elule ei ole endale seni teadvustanud,” rääkis ta.

Toplaan nentis, et kogudused peaksidki toime tulema oma liikmete annetuste varal.

“Muu koguduse profiiliga sobituv majandustegevus, nagu näiteks ruumide või maade rentimine, majutusteenuse pakkumine või metsamaade majandamine, on alati seotud koguduse põhieesmärkide toetamisega, milleks on suures plaanis kristliku kultuuripärandi elavana hoidmine. Koguduse sisuline töö ja hoonete korrashoid on siiski kaks eraldi asja, mis ei ole omavahel tasakaalus,” märkis ta.

Toplaan viitas, et Eesti kogudustel lasub raske koormana ajalooliste kirikuhoonete korrashoiu ja remondi kohustus. Neid suudetakse hallata, aga investeeringute tegemine alates 10 000 eurost käib enamikul üle jõu. “Nii sõltub oma kihelkonna või linna vanima hoone ja tavaliselt ka peamise vaatamisväärsuse remontimine kohaliku omavalitsuse ja riigi tahtest või tahtmatusest. Õnnestunud projektid on alati teostunud kolme osapoole ehk koguduse, omavalitsuse ja riigi koostöös,” tõdes Toplaan.

Kirikõpetaja vibutas näppu ka rahvasaadikute poole. “Saaremaal oli poliitikute arvates sümboolse katuseraha, 5000 euro vääriline vaid Valjala kirik, samas kui teised riigikogu liikmed mandrilt pidasid oma kodukirikuid heldemalt meeles,” pahandas ta.

Raul Vinni, Mehis Tulk

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 207 korda, sh täna 1)