LUGEJA KIRI: Mitte ainult koolikiusamisest (4)

Kiusavad ka täiskasvanud ja suhtuvad mõnikord üksteisesse veel hullemini. Miks?

Hiljuti telesaates „Plekktrumm“ rääkis jurist ja antropoloog Heli Sepp inimese hinge terviklikkusest, mis koosneb kahest poolest – heast ja halvast. Piiriks on südametunnistus, mis on kaasa sündinud. Ta võrdles sõna „süü“ puusüüga e. puusäsiga.

Südametunnistusele vastukäiva teoga kaasneb süü- ja häbitunne. Südametunnistust mõjutavad kaasinimesed,  ühiskonnas valitsevad suhtumised ja  enesekontrolli puudus.

Drastilisema näitena tõi Sepp Juhan Smuuli ilkuva ja mõnitava 1950. aasta teksti Marie Underi 1941. aastal kirjutatud luuletuse „Ikka mõtlen neile, kes siit viidi!“ vastu.

Muidugi on teada, et nõukogude kirjanikud-kultuuritegelased olid korrumpeerunud, võtsid omaks südametunnistuse vastase suhtumise kuni represseerimiseni.

Kuidas on praegu? Meediast võib sageli lugeda ka kõrgel kohal töötavate inimeste korrumpeerumisest. Et poleks süümerüüstet, mida teha?

Arvan, et alates lasteaiast ja koolist oleks vastav kasvatus, et mis on südametunnistus ja selle virge hoidmine, et poleks süümerüüstet. Usuõpetus muidugi!

Süütunne kurnab inimese psüühika kaudu ka füüsiliselt. Mitmesugused psühhosomaatilised  haigused  ei allu tavalisele ravile. Seda on pandud tähele  kurjategijate juures.

Süüst vabaneb inimene süü tunnetamise, andeks palumise abil. Selle peab läbi elama kannatades. Rudolf Kallas on öelnud:“Kannatus on Issanda suur salaasi.“

Aadu Hint  kannatas enne surma väga, et oli olnud vaimselt pidalitõbine. Palus end matta Audaku pidalitõbiste surnuaeda. Usun, et ta sai hingeliselt süüst puhtaks. Ta puhkab Kihelkonna surnuaias.

Heli Sepa arvamus oli – elus valitseb õiglus. Muidugi mitte alati, aga inimene on oma loomult kahepoolne… ja süüme on põhiline.

Urve Kirss

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 561 korda, sh täna 1)