Valitsus kinnitas Saaremaa valla loomise (1)

PALJU ÕNNE! 1. detsembril kirjutasid Saaremaa vallajuhid pidulikult alla Saaremaa valla ühinemislepingule. Fotol kätleb riigihalduse minister Mihhail Korb Pihtla vallavanema Jüri Saarega. Fotol veel Torgu vallavanem Tiit Põld ja volikogu esimees Mihkel Undrest. MAANUS MASING

PALJU ÕNNE! 1. detsembril kirjutasid Saaremaa vallajuhid pidulikult alla Saaremaa valla ühinemislepingule. Fotol kätleb riigihalduse minister Mihhail Korb Pihtla vallavanema Jüri Saarega. Fotol veel Torgu vallavanem Tiit Põld ja volikogu esimees Mihkel Undrest.
MAANUS MASING

Valitsus muutis neljapäeval Eesti haldusterritoriaalset korraldust, kinnitades seitsme ühendomavalitsuse loomise.

Määrusega muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Saare maakonnas, mille käigus moodustub üheteistkümne omavalitsusüksuse ühinemisel ligi 32 000 elanikuga Saaremaa vald. Saaremaa vallaks ühinevad Kuressaare linna ning Kihelkonna, Laimjala, Leisi, Lääne-Saare, Mustjala, Orissaare, Pihtla, Salme, Torgu ja Valjala vald. Valla keskus on Kuressaare linnas ja teenuskeskused luuakse senistesse vallakeskustesse ning Lümandasse ja Kärlale.

Saaremaa valla moodustumisel on riigieelarvest eraldatava ühinemistoetuse summaks ligikaudu 4 720 600 eurot.


Tugevatel väikestel omavalitsustel on lootust sundliitmisest pääseda

tortVähem kui 5000 elanikuga omavalitsustel on väike lootus jääda iseseisvaks, kui suudetakse tõestada oma haldussuutlikkust.

“5000 kriteerium on täna sisse kirjutatud seadusse ja see, et vald saab hästi hakkama, on ka subjektiivne hinnang. Seda kindlasti võib öelda paljude valdade kohta, mis on täna Eestis olemas,” ütles riigihalduse minister Mihhail Korb valitsuse pressikonverentsil.

Korbi kinnitusel on kokku lepitud, et haldusreformi seadust praegu ei muudeta ja lähtuda tuleb 5000 elaniku kriteeriumist. Valdadele, mille elanike arv jääb alla 5000, teeb valitsus Korbi sõnul igal juhul ettepaneku ühineda. “Järgmine etapp on vallal tõestada, kui hästi ta saab hakkama. Selleks ta peabki oma tugevused ja oma argumendid välja tooma ja üritama tõestada vabariigi valitsusele, et tema saab tõesti üksinda hakkama,” rääkis Korb.

Korb möönis, et Hiiumaal asuvad vähem kui 2000 elanikuga Emmaste ja Pühalepa vallad, mis pole liitumisläbirääkimisi alustanud, on omavalitsustena Eesti keskmisest tugevamad.

“Nemad ei saa toetust tasandusfondist, see räägib sellest, et elanikud, kes on nende kahe valla territooriumil, on kõrgete sissetulekutega ja vallad tõesti nende ülesannetega, mis neile on eraldatud, tulevad toime,” sõnas Korb.  “Aga oma argumendid nad peavad ise kirja panema, esitama vabariigi valitsusele ja siis vabariigi valitsusel on kaalutletud õigus otsustada, mis saab edasi: kas jääda oma ettepaneku juurde ehk lähtuda 5000 kriteeriumist või teha tõesti mingi erand, arvestades kohaliku omavalitsuse tugevust,” lisas ta.

 

 

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 647 korda, sh täna 1)