Riik plaanib “euroheinategu” 2019. aastast veelgi piirata (3)

TOOTMISE POOLT: Loomakasvataja ja maaharijana on Tõnu Post seda meelt, et Euroopa Liidu etteantud valiku juures tuleb eelistada tootjate huvisid passiivsele maakasutusele.             SANDER ILVEST

TOOTMISE POOLT: Loomakasvataja ja maaharijana on Tõnu Post seda meelt, et Euroopa Liidu etteantud valiku juures tuleb eelistada tootjate huvisid passiivsele maakasutusele.
SANDER ILVEST

Maaeluministeeriumis on ettevalmistamisel otsetoetuste tingimuste muudatused, mis toovad kaheaastase üleminekuajaga alates 2019. aastast kohustuse põllumajandusmaa hooldamisel hekseldatud rohu koristamiseks täies ulatuses. Muudatused aitavad paremini suunata toetusi tegelikele põllumajandustootjatele.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul oli põllumajandusmaa hooldamise eest toetuse maksmise algne eesmärk aidata põllumeestel ebasoodsa turukonjunktuuriga toime tulla, et mitte suunata neid tootma vaid toetuse saamiseks, kuid kohati on sellest kujunenud omaette ettevõtlusvorm. “Selline olukord vajab kindlasti muutmist, et suunata otsetoetused aktiivsetele põllumajandustootjatele, kes väärindaksid meie põllumajandusmaa ressurssi kohaliku toidu näol,” ütles Tarmo Tamm. “Samas on oluline arvestada, et Eesti riigil on kohustus püsirohumaa säilitamiseks teatud tasemel kogu põllumajandusmaast. Seepärast anname uue nõudega kohanemiseks kaheaastase üleminekuaja, et tootjad saaksid selle aja jooksul oma äriplaani ja tootmisotsused ümber vaadata.”

2015. aastast kehtib otsetoetustel nõue, et põllumajandusmaal, mida hoitakse karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras ehk hooldatakse, tuleb niide ja hekseldatud rohi (heksel) kokku koguda. Erandina võis nii 2015. kui ka 2016. aastal hekseldatud rohu jätta kokku kogumata teatud hulgal maal, olenevalt taotleja kasutatava põllumajandusmaa suurusest. Selle peale aga juhtis Euroopa Komisjon oma 2016. aasta mais saadetud kirjas tähelepanu, et põllumajandusmaa hooldamise nõue peab rakenduma kogu põllumajandusmaale ühetaoliselt, ilma erisusteta. Sellest lähtuvalt tuli otsustada, kas järgnevatel aastatel tuleb otsetoetuste puhul lisaks niidetud rohule ka hekseldatud rohi ilma erisusteta täies ulatuses kokku koguda või lubada hekseldada ilma rohtu kokku kogumata.

Otsetoetuste maksmise tingimusi arutati 19. detsembril toimunud põllumajanduse ja maa­elu arengu nõukogu (PMAN) istungil. Huvigruppide esindajatel oli võimalik ettepanekuid esitada kuni 23. detsembrini.

Eesti põllumeeste keskliidu president, Saaremaa põllumeeste liidu juht Tõnu Post ütles, et ta on hekseldamise teemaga viimastel nädalatel üsna tihedalt kokku puutunud. Põllumeeste arvamused lähevad selle probleemi lahenduse osas lahku.

“Tootjad, kellel on ainult teraviljakasvatus ja kellel on maid, millel nad mingil põhjusel vilja ei kasvata, on hekseldamise lubamise poolt,” rääkis Post. Seevastu loomakasvatajad pooldavad hekseldamise keelamist ja leiavad, et toe-
tusalune põllumajandusmaa peaks ikkagi olema põllumajanduslikus kasutuses.

Olukorras, kus heades tingimustes hoitava põllumajandusmaa osakaal Eestis on juba 11 protsenti, on toetuse maksmine Posti sõnul väga küsitav. “Saaremaa kohta ei oska öelda, aga mandril on küll juhtunud, et maa on läinud tootja käest ära, kuna toetust selle pealt on võimalik saada mitte midagi tootes,” rääkis Tõnu Post.

Eesti on passiivse maa­kasutuse Euroopa meister          

Eesti põllumajandus-kaubanduskoda on seisukohal, et otsetoetused peavad olema suunatud aktiivsetele põllumajandustootjatele ja pelgalt põllumajandusmaa hooldamine ei tohi muutuda omaette ettevõtlusvormiks. Pikemas perspektiivis ei ole jätkusuutlik otsetoetuste maksmine pelgalt selle eest, et maad hoitakse karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisukorras, ilma et sellel maal toimuks sisulist põllumajanduslikku tegevust.

Maaülikooli hiljutisele uuringule viidates märkis Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus, et 2004.–2015. aastal on Eestis toetusaluse maa hulka lisandunud 103 000 hektarit heades tingimustes hoitavat maad, mida ei kasutata põllumajandustootmises. Eesti on Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas pelgalt heades tingimustes hoitava põllumajandusmaa osakaalu poolest suure edumaaga esimesel kohal. 2013. aastal moodustas heades tingimustes hoitava põllumajandusmaa osakaal Eestis 11%, võrdluseks oli sellist maad Lätis vaid 4,2% ja Rumeenias 3,3%.

Lisaks tuleb Sõrmuse sõnul silmas pidada, et Eesti otsetoetuste tase hektari kohta on Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses kõige madalamate hulgas. Nõuded, mis lubavad edaspidi püsirohumaadel rohtu hekseldada ilma heksli kokku kogumiseta, ei ole jätkusuutlik ei keskkonna ja muldade, põllumajandussektori konkurentsivõime, Eesti majanduse, maapoliitika ja -suhete ega otsetoetuste süsteemi seisukohalt. Selline võimalus loob eeldused põllumeestele mõeldud otsetoetuste maksmiseks isikutele, kes näevad põllumajandusmaad kui kindla tootlusega investeeringut, kuid kellel puudub sisuline huvi põllumajandusliku tootmisega tegelemiseks. Seejuures ei kujune sellise maa väärtus (ja rendihind) mitte reaalsest tootmispotentsiaalist, vaid toetuste tasemest lähtudes.

Ühtlasi peaks maaeluministeerium Sõrmuse hinnangul töötama välja meetmed, mis soodustaksid väheväärtuslikelt rohumaadelt kogutud biomassi väärindamist kas loomakasvatuses või muu toorainena. Kaaluda tuleb veebikeskkonna loomist, kus saaksid kokku müügist või väljarentimisest huvitatud rohumaade omanikud ja nende ostust või rentimisest huvitatud põllumehed, aga ka heina müüjad ja ostjad. Selline veebikeskkond võiks pakkuda lahendust põllumajandus­ettevõtjatele ja maaomanikele, kellel pole lahendust oma maade kasutamisele kehtivate reeglite raamides.

Eestimaa talupidajate keskliit andis teada, et nende liikmetest enamik pooldab võimalust hekseldada ja heksel maha jätta, kuid peaasjalikult loomapidajad pooldavad hekseldamise ja heksli mahajätmise keelustamist.

Veisekasvatajad on hekseldamise vastu, metsamehed poolt          

Eesti lihaveisekasvatajate selts leiab, et otsetoetuste raames hooldataval maal peaks lisaks niidetud rohule ka hekseldatud rohu ilma erisusteta täies ulatuses kokku koguma.

Hekseldatud rohu koristamise kohustus toob põllumajandustootjate kasutusse rohkem rohumaad, alandab maa rendihinda ning paneb nii mõnegi maaomaniku või maal tegutseva põllumajandustootja mõtted liikuma lihaveisekasvatusega (lamba-, kitse-, hobusekasvatusega) alustamise või selle laiendamise suunas. Põllumajandustootmisest väljas oleva rohumaa kasutusele võtmine ja põllumeeste motiveeritum koostöö võimaldaks senisest kaks-kolm korda arvukamat lihaveiste karja. Oluline on toota Eesti maaressursi baasil puhast tervislikku toitu ja seda sise- ja välisturul väärika hinnaga müüa.

Eesti erametsaliit toetab 100-protsendilist purustamise toetamise jätkamist ilma heksli kokkukogumise kohustuseta. Täiesti piisav oli 24. aprillini kehtinud kord, kus püsirohumaa niite ja heksli koristamine oli reguleeritud lähtuvalt maaomandi suurusest.

25. aprillil jõustunud muudatusega aitas riik aga sisuliselt kaasa püsirohumaade pindala vähenemisele ja soodustas püsirohumaade kasutusele võtmist põllukultuuride kasvatamise eesmärkidel. PRIA andmetel on püsirohumaade kasutusele võtmine põllukultuuride kasvatamiseks ja hekseldatud rohu mahajätmise piiramine viinud püsirohumaade vähenemiseni toetusaluses põllumajandusmaas ja toonud riigile kaasa püsirohumaa tagasirajamise kohustuse 2017. aastaks.

Erametsaliit leiab, et väikemaaomanikel ei tasu rohumaade pealt sööta toota, sest kogutud sööda turustamise võimalused puuduvad. Kuna söödale ei ole turgu ja seda ei ole võimalik kuskile viia, ladustatakse see rohumaa äärde, mis tekitab keskkonnareostust. Kõik see toob kaasa olukorra, kus väikeste rohumaade pealt sööta lihtsalt enam ei koguta ja seal ei niideta. Pikemas perspektiivis toob see omakorda kaasa metsasuse kasvu püsirohumaa arvelt.

 

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 641 korda, sh täna 1)