Aitame tööd leida ja hoida

“Kui panna maakonnad puudega inimeste tööhõive poolest pingeritta, siis on saarlased olnud ühed tublimad,” tõdesid töötukassa Saaremaa osakonna töötajad Saarte Häälega töövõimereformist rääkides.

Reform käivitus mullu jaanuaris uute teenuste lisandumisega vähenenud töövõimega inimestele. Juulist hakkas töötukassa hindama inimeste töövõimet.  Kuidas reform seni sujunud on?

Õnnela Räim, juhtumikorraldaja: 1. juulist hakkasime töövõime hindamise taotlusi vastu võtma inimestelt, kelle töövõimet pole varem või siis pärast 1. juulit 2010 hinnatud. Hindamisi on toimunud veidi üle saja, aga meid sellega seoses külastanud inimesi on olnud rohkem.

Ave Reimaa-Lepik, osakonna juhataja: Statistika näitab, et mullu kolmandas kvartalis tehti Saare maakonnas 30 otsust. Osalise töövõime otsuse sai 20 inimest, puuduva töövõime otsuse kolm. Seitsme inimese töövõime polnud aga vähenenud, st nad on töövõimelised.

Kas mõni inimene, kelle töövõimet on töötukassa kaudu hinnatud, on ka tööle saanud?

Kristiina Tänav, juhtumikorraldaja: Meie roll töötukassas on aidata inimestel tööd leida ja ka tööd hoida. Enamik neist, kes on esitanud töövõime hindamise taotluse, ongi töötavad või õppivad inimesed. Osal neist on vaja töötingimusi paremaks muuta, töökohta kohandada – näiteks ratastoolis liikuva inimese jaoks ukseava laiemaks teha jne. Lahenduste otsimine lähtub konkreetsest inimesest.

Ave: Oleme erivajadustega inimesi toetanud ja neid tööle saamisel abistanud kogu aeg, ka enne reformi. Takistusi ületavaid teenuseid erivajadustega inimestele oleme pakkunud juba varem. Praegu tegutseme selle nimel, et inimeste teadlikkus oleks suurem, tutvustame erinevaid võimalusi nii erivajadustega inimestele endile kui ka tööandjatele. Kui puudega inimeste tööhõive pingeritta panna, siis on saarlased selles osas ühed tublimad.

Inimestel, keda reform puudutab, on selle suhtes olnud kõhklusi ja hirme. Kas need hakkavad nüüd kaduma?

Õnnela: Praegu tundub küll nii. Küsimusi on vähem, kui ehk alguses oli. Ka segadus, kelle poole ikkagi pöörduda, kas sotsiaalkindlustusameti või töötukassa poole, on väiksem.

Kristiina: Sotsiaaltöötajaid ja kohalikke omavalitsusi on muudatustest teavitatud töövõimereformi infopäevadel. Küsimuste korral palume pöörduda kas sotsiaalkindlustusametisse või töötukassasse.

Tihti kuuleb arvamusi, et pole ju sobivat tööd tervetelegi, saati siis erivajadustega inimestele.

Triinu Lillepärg, tööandjate konsultant: Täna see väide kindlasti paika ei pea. Töötuse protsent on madal ja tööandjatel töökätest puudus. Praegu saavad tööandjad natuke kergemalt hingata, sest inimeste valik, kes tööd otsivad, on taas veidi suurem. Kevadest varasügiseni on sobivat inimest leida aga väga raske. Nii palju, kui olen tööandjatega vähenenud töövõimega inimestest rääkinud, olen saanud tagasisidet, et kui inimese tervisehäda ei takista tal seda konkreetset tööd teha, siis tööandja selles probleemi ei näe. Kui vähenenud töövõimega töötaja ei suuda täiskoormusega töötada, on tööandjale abiks sotsiaalmaksu soodustus, mille taotlemiseks saab avalduse teha töötukassasse.

Kui paljud tööandjad on seda sotsiaalmaksu toetuse võimalust kasutanud?

Ave: Maakonnapõhist statistikat me ei tee. Üle Eesti on tööandjaid, kes on esitanud taotluse sotsiaalmaksu hüvitamiseks vähenenud töövõimega töötajate eest, igas kuus tuhande ringis. Novembris oli see arv 1045. Seda võimalust on tänavu kasutanud 10 300 ettevõtjat üle Eesti. Taotlus on esitatud kokku 24 600 inimese kohta.

Kas olete kokku puutunud Saaremaa ettevõtjate eelarvamustega puudega inimeste töölevõtmise suhtes?

Triinu: Ma ei ütleks, et on eelarvamused. Pigem lihtsalt ei teata erinevate puuete kohta piisavalt, näiteks seda, millist tööd on võimeline tegema kuulmis- või nägemispuudega inimene. Kindlasti on abiks tööandjatele mõeldud koolitused, mille raames tutvustatakse erinevaid puudeliike ja neist tulenevaid takistusi. Koolitused on mõeldud tööandjatele, kes    on valmis vähenenud töövõimega inimese tööle võtma. Niisuguse koolituse plaanime tööandjatele korraldada juba tuleva aasta aprillis. Tööandja lähtub sobiva töötaja valimisel eelkõige inimese suhtumisest ja soovist seda tööd teha, samuti tema teadmistest ja oskustest.

On teil puudega inimeste tööle võtmisest meie maakonnas mõni hea näide tuua?

Triinu: Üks neist kohtadest on kindlasti Saare Selver. Samuti on erivajadustega inimesi palganud koostöös töötukassa ja meie teenuste abiga puhastusteenust pakkuv ettevõte Annemark. Selle eest pälvis Annemark ka töötukassa tunnustuse.

Kui paljud ettevõtjad on selle aasta jooksul pidanud oma töötingimusi kohandama?

Triinu: Saaremaal tänavu töökoha kohandamiseks toetust küsitud ei ole, küll aga on inimese erivajadusest lähtuvalt antud talle tööks vajalikke abivahendeid. Seda vajadust hindavad töötukassa juhtumikorraldajad.

Kui palju kasutatakse võimalust töötada koos tugiisikuga?

Kristiina: Üsna palju. Isiku teenistussuhe peab olema kas tähtajatu või kestma vähemalt kuus kuud. Tähtajatu lepingu puhul saab tugiisik abistada kuni 1000 tunni vältel ühe aasta jooksul. Kui inimene vajab vähenenud töövõime tõttu tugiisiku juhendamist ka pärast aasta möödumist, saab teenus jätkuda kuni veerandi ulatuses tööajast ühes kuus.ugiisik pole see, kes teeb inimese eest töö ära, vaid suunab teda, aitab kohaneda ja töövõtted selgeks saada. Kõige parem, kui see on oma kolleeg, kes seda tööd tunneb ja oskab.

Mis on töötukassa sõnum inimestele uueks aastaks seoses reformiga ja töövõime hindamisega?

Kristiina: Inimesed, kel on varem töövõimetus tuvastatud, kuid kellel uuel aastal jõuab kätte korduvhindamise tähtaeg, peaksid töötukassale esitama töövõime hindamise taotluse korduvhindamise tähtajal.

Ave: Seda, kui kaua eelmine hindamine kehtib ja millal on korduvtaotlemise tähtaeg, on võimalik vaadata E-riigist. Korduvtaotlemise tähtaega näeb ka sotsiaalkindlustusameti otsusest, mis antakse kliendile töövõimetuse/töövõime määramisel. Asjaajamisega tuleks alustada kindlasti enne korduvtaotluse aega. Meie sõnum on: võtke meiega ühendust ja leppige konkreetne aeg kokku, et meie töötajad oleksid valmis just teid teenindama. Ka taotluse täitmiseks tuleb aega varuda. Kui käite arstide juures, paluge tohtril kindlasti teie tervisesse puutuv info kirja panna ka vastavatesse programmidesse, mida kasutavad inimese töövõime hindamisel ekspertarstid.

Kristiina: Arstile tasub kindlasti teada anda, kui on kavas töövõime hindamise taotlust esitama tulla, et andmed E-tervise portaalis oleksid värsked. Ja alati tasub nõu küsimiseks ka töötukassa poole pöörduda.

Triinu: Loomulikult käib see ka tööandjate kohta – tulge meile ja arutame erinevaid teemasid. Meie töö on nõu anda ja toetada nii töötajat kui ka tööandjat.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 161 korda, sh täna 1)