EstAgar asus vetikaist otsima järgmist miljonit

ANNAB KUUMA: EstAgari ekstraheerija Genadi Andrejevi põhitöö on ekstraktoris vetikate keetmine. MAANUS MASING

ANNAB KUUMA: EstAgari ekstraheerija Genadi Andrejevi põhitöö on ekstraktoris vetikate keetmine.
MAANUS MASING

Nädal tagasi poole sajandi vanuseks saanud EstAgar tahab lähiaastatel oma põhitoorainest, punavetikast, hakata furtsellaraani kõrval tootma ka värvipigmenti ja väetist.

Ettevõte kuulutab sel nädalal välja riigihanke teadusasutusest partneri leidmiseks, et viia läbi punavetika töötlemise rakendusuuring. Selle tulemuseks peaks olema väikesemahuline piloottootmine, millest saab edasi välja arendada juba tehasetootmise.

urmas-pauAS-i EstAgar juhatuse liige Urmas Pau ütles Saarte Häälele, et Vormsi Agar OÜ on EstAgari omanikuna vetika laboratoorsed uuringud juba teinud ja tellitaval rakendusuuringul, mis kestab paar aastat, on kolm eesmärki.

Esmalt uuendatakse furtsellaraani tootmise tehnoloogiat, et saada lõpptoodangut parema kvaliteediga ja veidi teisel kujul, teiseks arendatakse välja punase värvipigmendi R-fükoerütriini eraldamine ja kolmandaks hakatakse toormejääkidest valmistama väetist.

“Eesmärk on tooraine kõrgem väärindamine. Laboriuuringud näitavad, et pigment eraldub vetikast madalamal temperatuuril kui furtsellaraan ehk siis toorainest saaks astmete kaupa käima panna erinevate toodete tootmise,” rääkis Pau. Ta lisas, et uue tehnoloogia arendamine on EstAgaris käinud juba aastaid, aga uutel omanikel on soov võtta see nüüd kasutusele veelgi täiustatumal kujul.

Rääkides pigmendist R-fükoerütriin märkis Pau, et tegu on punase värvainega, mida saab sünteetiliste ainete asemel kasutada toiduainetööstuses või eriti puhtal kujul meditsiinitööstuses markerina, kuna pigmendil on ka helendavad omadused.

Pigmentainet on vetikas alla ühe protsendi, furtsellaraani üle 20 protsendi. Rahaline väärtus on aga vastupidine, näiteks meditsiinilise puhtusega R-fükoerütriini milligramm maksab 300–500 eurot. Pau tõdes, et punavetikast pigmendi tootmine ei ole maailmas väga levinud ja selline looduslik saadus on küllalt haruldane.

Mis väetisesse puutub, siis on EstAgari tootmisjäägid ka seni põllule jõudnud, aga ettevõtte soov on lõpp-produkti senisest kõrgemalt väärindada. “Kuna maailm liigub aina rohkem loodusliku ja puhtama tootmise poole, siis on ka meie huvi selles suunas liikuda,” nentis Pau, kelle sõnul on vesiviljelusel ja laiemalt kogu sinimajandusel Eestis hea kasvupotentsiaal.


Tartu ülikool uurib samuti

EstAgari omanikfirma Vormsi Agar koostööpartner on viimased kolm aastat olnud Tallinna ülikool ja sealne vetikate uurimisgrupp. Aga punavetika kasutusvõimalused on sihikul ka teistes teadusasutustes. Sel nädalal ootab näiteks riigihankele “Uuringu “Punavetika Furcellaria lumbricalis biomassi vääristamine: pigmentide eraldamine ja omadused” tellimine” pakkumisi Tartu ülikool.

Ülikooli allasutus Eesti mereinstituut soovib uuringuga välja selgitada R-fükoerütriiniga seotud aspekte, sealhulgas ultraheli ja erinevate ensüümide kasutamist pigmendi tootmisel. Samuti seda, kas vetikamassist on võimalik eraldada ka violetse värvusega valgulist pigmenti allofükotsüaniini, millel on sarnaselt R-fükoerütriinile suur töönduslik väärtus, ning uurida ka kollakaspruunide pigmentainete antibakteriaalset toimet ja antioksüdantseid omadusi.

Uuring peaks valmima 2019. aasta juuli lõpuks.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 417 korda, sh täna 1)