Kas on kerge olla noor?

lii-vanem“See, et asume mere taga, ei tähenda, et meie noortel probleeme vähe oleks,” ütleb mitteõppivate ja mittetöötavate noorte abistamiseks mõeldud toetusprogrammi Tugila spetsialist Lii Vanem.

Mina leian, et noored ei ole hukas, probleeme on aga palju rohkem kui mõni aastakümme tagasi. Toona olid suurimad probleemid noorte alkoholitarbimine ja tüdrukutel soovimatu rasedus, praegu on pilt aga tunduvalt kirjum.

On kombeks rääkida, et noored on meie tulevik, nemad on need, kelle parema tuleviku nimel me pingutame. Alles üsna viimasel ajal on rääkima hakatud noortest, kes ei õpi ega tööta, erinevate andmete kohaselt on neid kümneid tuhandeid.

Minu töö ongi leida üles need 15–26-aastased noored, kes ei õpi ega tööta, neid kuulata, nõustada ja aidata neil oma probleeme lahendada. Minu enda jaoks on olulisim roll olla nende jaoks lihtsalt olemas. Noore usalduse võitmiseks kulub aega, sest sageli tunnevad noored, et täiskasvanu on nad hätta jätnud. Vesteldes selgub, et paljudel noortel on rohkem kui üks probleem. Tähtis on hakata probleemide lahendamisega tegelema võimalikult kiiresti. Kui saad noore inimese rääkima, tundub lausa uskumatu, millised mured tal on. Mõndagi lugu, mida noortelt kuulnud olen, võib pidada lausa ekstreemseks.

Eesti Vabariigis on edukultus: oled kas tipus või luuser. Vahepealset varianti justkui ei oleks, sest meil ei väärtustata normaalset toimetulemist. See paneb aga noored nii tugeva surve alla, et hätta jäädes nad oma probleeme ei tunnista. Kui tuleb ilmsiks, et “suured jamad on majas”, on sageli liiga hilja.

Sõltuvusprobleemid on tavalised

Sõltuvusprobleemid on meie noortel tavalised. Alkoholist ma ei räägigi, ka narkootikumid on meil Saaremaal tugevalt sees ja kergesti kättesaadavad.

Väliselt võib oma probleemidega puntras oleva noore puhul kõik näida korras – ta ju suhtleb ja naeratab. Sageli hakkavad sellised noored “head tunnet” otsima alkoholist või narkootikumidest, millele võib järgneda tõsine mürgistus. Sagedased on noorte endalõikumised ja ei lõiguta mitte ainult käsi, kust haavu on lihtne avastada, vaid jalgu, keha.

Ei saa süüdistada lapsi. Nende probleemide taga on kodud, kuhu on jõudnud ühiskonnas valitsevad meeleolud: tähtis on olla edukas, palju raha teenida, seejuures jäävad lapsed ja nende probleemid tahaplaanile. See ei tähenda, et lastest ei hoolita, lihtsalt laste ärakuulamiseks ei jätku aega. Paraku on ka kodusid, kus lapsevanematel on oma probleemidega nii palju tegemist, et lapsest ei hoolita, teda ei märgatagi enne, kui on tekkinud tõsised probleemid.

Alati leidub noori, kes on sattunud õigelt teelt kõrvale teismeea kasvuraskuste tõttu. Nende tulevik oleneb paljuski vanematest, sellest, kas ja kuidas vanemad oma last toetavad.

Saaremaal on väga palju peresid, kus lapsel on vaid üks vanem või käivad mõlemad vanemad kaugel tööl. Nende perede arvu, kus lapsed peavad kasvama omapäi, sest vanemad töötavad välismaal, ei tea vist keegi. Heal juhul jäävad lapsed koju koos vanavanematega. Mida saab aga 80-aastane vanaema ette võtta sotsiaalmeedia kaudu toimuva kiusamise vastu, mis on lapse rivist välja löönud? Kui see laps ei käi enam koolis ega viibi kodus? Või kuidas saab vanavanem seada piire teismelisele, kes leiab, et tal on vabadus teha, mida hing ihkab?

Möödunud aasta lõpus avaldas Saarte Hääl statistika kooli pooleli jätnud noorte kohta (“Kooli jätab aastas Saaremaal pooleli mitu klassitäit õpilasi”, SH 15.12). Kardan, et need arvud võivad olla isegi suuremad.

Hirm lapsetoetusest ilma jääda

Põhjus, miks lapsi koolide nimekirjades hoitakse, on väga lihtne: raha. Kõigepealt lapsetoetused. Kui võtta õpingud katkestanud noor töötuna arvele, saaks ta lisaks abirahale töötukassa pakutavaid teenuseid: psühholoogiteenust, võlanõustamist, erinevaid kursusi. Noore jaoks on oluline, et tal oleks tegevust, et tal oleks kohustus kindlal kellaajal kusagil kohal olla. Kui see rutiin kaob, on noorel raske režiim uuesti paika saada. Sageli vanemad aga ei luba neil noortel end töötuna arvele võtta, kuna siis ei maksta enam lapsetoetust.

Inimlikult mõistan neid lapsevanemaid: mõnele võib see 50 eurot olla väga suur raha.

Arvan, et Eestis leidub ka koole, kus lapsi hoitakse nimekirjas viimase hetkeni – kuni “läheb lukku” koolis käivate laste arv, mille alusel koolidele riigieelarvest pearaha makstakse.

Mind üllatab suhteline ükskõiksus selle suhtes, mis neist noortest, kes ei õpi ega tööta, edasi saab. Kui noorel on käes põhiharidus või ta on saanud 17-aastaseks, on tema edasine saatus tema oma kätes, sellise noorega tegelemine ei ole otseselt kellegi asi. Et oma aega millegi kasuliku või vajalikuga sisustada pole, kipuvad neil noortel tekkima probleemid õiguskuulekusega.

Süüdistada sellises olukorras pole kedagi. Tohutu suureks paisunud koolide sotsiaalpedagoogid ja psühholoogid upuvad töösse. Spetsialiste napib ja olemasolevad füüsiliselt lihtsalt ei jõua kõigi hädalistega tegelda.

Olukorda aitaks parandada see, kui tugisüsteemi tunduvalt laiendada. Sageli kuuleb: kust neid tugispetsialiste võtta? Kuna Saaremaale on neid väga palju juurde vaja, on ainus lahendus neid ise kasvatada. Mandrile õppima läinud noored tuleksid pärast õpinguid väga hea meelega kodusaarele tagasi, kui neil oleks siin töökohti, oleks palgafond. Erinevalt õpetajate palkadest tuleb tugispetsialistide palgafond aga kohalikult omavalitsuselt, mitte riigilt. Kuigi võiks samuti tulla riigilt. Omavalitsustel ju raha napib.

Noortekeskuste Tugila programmi tegevusi rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti noorsootöö keskuse elluviidava ESF kaasrahastatud programmi “Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine” raames. Noorte Tugila programmi viib ellu Eesti avatud noortekeskuste ühendus.


KOMMENTAAR

ly-kallas-koige-uuemLy Kallas, Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumi direktor:

See, et õpilased kooli pooleli jätavad, pole sugugi uus probleem. Meie kool ongi mõeldud eeskätt neile, kes on õpingud mingil põhjusel pooleli jätnud. Meie õpilaste hulgas on ka selliseid, kes on välja rabelenud väga rasketest tingimustest. Oma projekti “Teisel ringil targaks Saaremaal” raames sõidame läbi valdasid, et kooli pooleli jätnud noored üles leida ja nad taas õppima saada.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 200 korda, sh täna 1)