Vätta poolsaarel tekitab küsimusi sõnnikuhunnik

OOTAB OMA AEGA: Sõnnik on hoidlasse tõesti kauemaks jäänud, kuid midagi ebaseaduslikku selles ei ole. MAANUS MASING

OOTAB OMA AEGA: Sõnnik on hoidlasse tõesti kauemaks jäänud, kuid midagi ebaseaduslikku selles ei ole.
MAANUS MASING

Vätta poolsaarel vindub juba mitu aastat kahtlus, et sealne loomapidaja on matnud sõnnikuhunnikusse lõpnud pudulojuseid, mis lagunedes põhjavett reostavad.

Kohalikud elanikud on Väike-Rootsi külas Kuninga maaüksusel asuva loomalauda sõnnikuhoidlale kui reostusallikale viidanud viimased paar aastat. Kinnistu kuulub loomapidaja Mati Nõukasele, kes ütles Saarte Häälele, et peab loomade matmise juttu kiusu ajamiseks.

Eelmise aasta novembris kirjutas Saarte Hääl Vätta poolsaarel lihaveiste nälga jätmisest. Toona ei olnud teemaks sõnnikuhoidla, vaid elanike pahameele oli ära teeninud sealkandis Euroopa Liidu toetuste abil loomi karjatav Diimo Liivas.

Probleemi arutamiseks toimus Vätta seltsimajas detsembri alguses koosolek, kus lisaks piirkonna elanikele osalesid keskkonnaameti esindajad.

Kaeva kasvõi kahvliga

Koosolekul selguski, et Liivas pole sealkandis ainuke probleemne loomapidaja. Nõukase laudale ja selle sõnnikuhoidlasse peidetud lõpnud loomadele viis jutu sealt mõnisada meetrit eemal elav Tarmo End ja teda täiendas Kadi Mäeots: “Nõukase lauda juurde kuuluva aastatega kogunenud sõnnikuhunniku alt immitseb ka palaval suvel vedelikku.”

Kadi Mäeots ütles Saarte Häälele, et see omakorda annab põhjust arvata, et katkise betoonpõhja all võib paikneda mõni veesoon.

Mati Nõukas kinnitas Saarte Häälele, et sõnnik on hoidlasse tõesti kauemaks jäänud, kuid midagi ebaseaduslikku selles ei ole.

“Selle sõnnikuhunniku võib läbi kaevata kasvõi kahvliga, aga ma ütlen, et ta ei leia sealt mitte ühtegi laipa kuskilt,” ütles Nõukas Saarte Häälele. “Tema oma surnud koer vedeles meie hoovis,” viitas ta Mäeotsale, kes olevat teda süüdistades pahatahtlik.

Kadi Mäeotsa sõnul teavitati kahtlustest Nõukase sõnnikuhoidla asjus keskkonnainspektsiooni ja Mati Nõukasele olevat tehtud ettekirjutus sõnnik määratud ajaks sealt koristada. “Sellest on möödas juba üle kahe aasta, aga kõik on endistviisi. Ei ole omanik kohustust täitnud ega ametnikud kontrollinud,” selgitas Mäeots. “Meie kaevude vesi on jätkuvalt ohus.”

Keskkonnainspektsiooni pressiesindaja Leili Tuul väitis Saarte Häälele, et mingit ettekirjutust pole tehtud ja loomapidajaga suheldi vaid suuliselt.

Ohtu ei kujuta

“Mis puudutab viidatud sõnnikuhunnikut kui võimalikku reostusallikat, siis seda on kontrollitud ja tegu on praeguseks juba kõdunenud sõnnikuga, mis lähedal asuvale keskkonnaohtu ei kujuta,” kinnitas Tuul. Ta märkis, et reoveekäitlus, ehitusjärelevalve ja sellega seonduv on kohaliku omavalitsuse hallata. Et sealsetest kaevudest on reostust siiski avastatud, saatis inspektsioon vallale soovituse teha järelevalvet rajatud kogumiskaevude jm ehituste üle.

Septembris teatas Pihtla vallavalitsus, et alustas järelevalvet Suure-Rootsi küla keskme osas reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjadest ning ehitusseadustikust tulenevatest nõudmistest kinnipidamise üle.

Vallavanem Jüri Saar ütles Saarte Häälele, et seni reostusekollet avastatud pole, kuid sõnnikus asi ilmselt tõepoolest ei ole.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 190 korda, sh täna 1)