Metsaomanikke survestavad agressiivsed helistajad (4)

METSA KAITSEKS: Mati Schmuul puud istutamas. AARE LAINE

Metsaturul on kanda kinnitamas kontingent sulisid, kes terroriseerivad inimesi ja survestavad neid vahel lausa ähvardaval toonil oma metsa maha müüma.

Saaremaa Metsaühingu MTÜ tegevjuhi Mati Schmuuli (pildil) väitel on sel nädalal ajalehes Maa Elu kirjeldatud muster tuttav ka saarlastele ja vahendusfirmade käepikendused on läinud isegi ähvardamise peale välja.

“Mingi kamp terroriseerib inimesi ja põhimõtteliselt nad ähvardavad, et inimene peab oma metsa ära müüma,” ütles Mati Schmuul.

Helistajad olla kolm-neli trellide tagant tulnud 30-ndates eluaastates meest, kes saavad nüüd sellise tegevusega elatist teenida. Mis metsafirma täpsemalt seesugust teenust kasutab, Mati Schmuul öelda ei osanud, ent viitas, et see on kombeks pigem noortel firmadel, kes turul oma positsiooni alles kinnitavad.

Nihverdajad teispool telefoni on tavaliselt vahendajad, kel endil pole õigust metsa osta, sest nad ei ole vähemalt viimased kolm aastat metsamajandamisega tegelenud, ja kes annavad infot edasi firmadele, kellel see õigus on. Nood ostavadki ühe piirkonna väiksemad maatükid kokku ja koondavad ühte suurde paketti, mille ostavad suuremad tegijad – pensionifondid ja suurkontsernid, kes metsa siis maha võtavad ja tööstusesse saadavad.

“See on ebaaus konkurents, sest üks firma maksab info eest, samal ajal kui teine ootab, et inimene uksest sisse astuks,” rääkis Schmuul. “Vahendaja kunst seisnebki selles, kes suudab hinda võimalikult alla kaubelda – ta ütleb, et sul on seal kena küps mets, mis sa sellest hoiad. Lisab veel otsa meeldetuletuse, et kui naaber oma metsa laseb maha võtta, siis sa ei tohi enda oma vähemalt viis aastat puutuda, sest metsaseadus keelab. Õnneks seda seadust nüüd küll muudetakse.”

Toimingud on jõudnud ka notari juurde, kus ukse taga hakatakse veel hinda alla lihvima. “Kui sa oled juba notari ukse taha jõudnud, siis loodad sealt ikkagi rahaga minema jalutada ja oledki juba mõttes või isegi mingi lepinguga selle raha kuhugi ära paigutanud. See paneb inimese üsna kergelt käega lööma ja kordi väiksema hinnaga leppima,” nentis Schmuul.

Maa Elu artiklist selgub, et skeemitajate sihtgrupiks on pigem eakad metsaomanikud, kes kipuvad olema kergemini mõjutatavad ja on tihtipeale kahtleval seisukohal, mida oma metsaga ette võtta.

Metsaomanikelt kuuldu põhjal on välja kujunenud skeem, kus metsaomanikele tehakse näiliselt mitu erinevat pakkumist erinevate firmade poolt ning tekitatakse nõnda inimeses tahtmine võtta ühendust parima hinna pakkujaga. See loob aga metsa väärtusest vale perspektiivi, sest ka kõrgeim pakutud hind võib olla mitu korda väiksem kui vara tegelik väärtus.

Portaali Metsaoksjon.ee juhi Lehar Lindre sõnul sõelutakse välja inimesed, kes oma metsa tegelikku väärtust ei tea või on lihtsalt rahahädas.

“Helistatakse ja hinnapakkumised järjest tõusevad. Lõpuks lepitakse kokku notariaeg. Metsaomanik läheb kohale, aga ostjat ei tule,” rääkis Lindre. “Edasi hakkab omanik uurima, milles asi, ning saab vastuseks, et uute asjaolude tõttu tuleb hinda alla lasta.” Ja seda tehakse korduvalt.

Nagu Lindre on kuulnud, elab ettevõte aasta aega ära ainuüksi siis, kui juba kaks sajast kõnest on edukad, mis näitab, kui kaugel on pakutavad summad turuhindadest.

Ajalehed täituvad kuulutustega, mis on pandud näiliselt erinevate firmade poolt, kuid tegelikult jooksevad kõik otsad ühtede ja samade inimeste kätte. See ongi süsteemi toimimise alus – üks punt moodustab mitu erinevat äriühingut, teeb kodulehed ja paneb kõikide firmade nimel kuulutusi üles.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 354 korda, sh täna 1)