Saarlane käis Ghanas “kullakaevuriks” (1)

KULLAKAEVURID: Mari Saar koos kullakaevuriga allmaatunnelisse sisenemas. Tunnelid ulatuvad kuni 100 jardi sügavusele otse maa alla. Kuld asub seejuures maapõue sügavustes tugevates kivimites. Kullakaevurid töötavad kaitsevarustuseta, tunnelisse ronitakse mööda tunneliseinu katvat puuvõrestikku ja töötamisel kasutatakse kirkasid. Igaühel selle “kullaaugu” ümber on mõni sõber, kes on tunnelis elu jätnud. MARI SAAR

KULLAKAEVURID: Mari Saar koos kullakaevuriga allmaatunnelisse sisenemas. Tunnelid ulatuvad kuni 100 jardi sügavusele otse maa alla. Kuld asub seejuures maapõue sügavustes tugevates kivimites. Kullakaevurid töötavad kaitsevarustuseta, tunnelisse ronitakse mööda tunneliseinu katvat puuvõrestikku ja töötamisel kasutatakse kirkasid. Igaühel selle “kullaaugu” ümber on mõni sõber, kes on tunnelis elu jätnud.
MARI SAAR

Keskkonnateaduste eriala värske lõpetaja, Saaremaalt pärit Mari Saar veetis Euroopa noortele mõeldud maailmaharidusliku praktikaprojekti GLEN raames neli kuud Aafrikas, et uurida kullakaevandamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid.

Kullakaevur sõna otseses mõttes Mari Saar Aafrikas siiski ei olnud, kaevandamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid uuris aga küll. Ta selgitas, et kõnealuse projekti raames lähetatakse vabatahtlikud kolmeks kuuks tööle arenguriikidesse. GLEN-i eesmärk on tõsta noorte teadlikkust arenguprobleemidest vaesemates riikides ning toetada nende aktiivset osalemist säästliku ja solidaarse mõtteviisi edendamisel.

Õnn naeratas

Projektide seas on teemavaldkondi IT-st kuni turismi või teatrini. “Igal noorel on võimalus valida sobiv valdkond ja kandideerida tihedas konkurentsis teiste noorte eestlastega, et osaleda elumuutvas praktikaprojektis Aasias, Aafrikas või Ida-Euroopas,” rääkis Saar.

uudis_ghana_logoMullu sattus projektide sekka keskkonnateemaline praktika Lääne-Aafrikas Ghanas. Värske keskkonnateaduste erialal lõpetajana haaras Mari Saar võimalusest ja kandideeris projekti koos kümnete teiste maailmarändurist eestlastega.

Tänu hariduslikule taustale, vahetusõpingute kogemusele välismaal ja vabatahtliku tööle maailmahariduse valdkonnas naerataski Marile õnn ja suve lõpul suundus ta, seljakott seljas, tundmatusse.

“Neljakuuse Ghanas viibimise jooksul tuli ette nii naeru, pisaraid, stressi kui ka elu põnevaimaid seiklusi,” kinnitas Mari. Elupaigaks sai saarlasel kullakaevanduslinn Prestea, kus toimus ka kogu projekti käigus tehtud töö. Tema töö sisu oli koos kohaliku mittetulundusühinguga uurida kullakaevandamise keskkonna-, tervise- ja sotsiaalseid mõjusid kohalikule ühiskonnale. Samuti keskkonnahariduslike töötubade korraldamine. “Kontoritöö vaheldus huvitavate välitöödega kullakaevandamise saitidel, allmaakaevandustes ja kaevandamise tõttu hävitatud looduslikel maa-aladel,» kirjeldas ta.

Prestea on Mari sõnul suhteliselt trööstitu kullakaevanduslinn Lääne-Ghanas ning kogu linn ongi kullakaevandus. “Kulla tarbimine kasvab lääne ühiskondades järjest ja seega suureneb vajadus kaevandusalade järele,” nentis Mari. Vajadusel kaevatakse üles ümbritsevad põllumaad, hävitatakse kakaoistandused, suunatakse ümber jõed ja lammutatakse inimeste elumajad.

Pani mõtlema

Kaevandamistegevuste tõttu on Prestea linn ja seda ümbritsevad maa-alad ja veekogud Mari sõnul tugevasti reostatud elavhõbeda, hapete ja teiste kangete kemikaalidega.

Alternatiivsete veeallikate ja põllumaa puudumise tõttu on kohalikud kogukonnad aga sunnitud igapäevaselt tarbima reostatud vett ja sööma reostatud pinnasel kasvatatud toitu, tähendas Mari.

Eemal oldud aeg pani Mari Saare kinnitusel teda hindama kõike seda, mida meie peame nii iseenesest mõistetavaks – puhast joogivett, sööki ja head haridussüsteemi, võimalust õppida ja töötada enda valitud valdkonnas igapäevaselt eluga riskimata.

“Taolist kogemust soovitaksin kõigile, kes on huvitatud nägema, kuidas elavad inimesed mujal maailmas, saama teadmisi, kuidas meie lokaalsed tarbimisharjumused ja igapäevaharjumused mõjutavad ühiskonda teistes riikides, ning astuma välja mugavustsoonist,” lausus Mari.


Kibeleb kogemust kodus jagama

Olles enamiku oma lapsepõlvest veetnud väikesel Vilsandi saarel perekeskis ning hilisemad kooliaastad väikeses Kihelkonna põhikoolis ja Kuressaare gümnaasiumis, on Mari Saar oma kinnitusel äärmiselt tänulik võimaluse eest minna avastama kaugeid paiku ja õppida teiste kultuuride kohta. “Samas aga ei unusta ma oma juuri ning soovin nähtut ja kogetut jagada kodus,” kinnitas ta nüüd, mil projekt seljataga.

Praktikaprojekt tekitas Maris huvi jagada Eesti kooliõpilastele teadmisi globaalsetest sõltuvussuhetest tootmises ja tarbimises, panna avalikkust mõtlema sellele, millist lugu jutustavad tegelikult kuldehted, hommikukohv või armsamalt kingiks saadud kaunis šokolaadikarp. “Kes riskib nende toodete nimel oma tervisega, kus ja milliste keskkonnamõjudega need on toodetud,” märkis ta.  “Kas ja kuidas muutuksid meie tarbimisharjumused, kui mõtleksime tööle sunnitud lapstööjõule Elevandiluuranniku kakaotööstustes, meeletutele keskkonnamõjudele Brasiilia kohviistandustes või kaotatud eludele Ghana kullakaevandustes?” mõtiskles Mari Saar.

GLEN-i projekte Eestis koordineerib Arengukoostöö Ümarlaud ja rahastab välisministeerium.

 

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 920 korda, sh täna 1)