Viha lõi silme eest mustaks!

MÄNGUKAKLUS: Teatripisikuga gümnasist Karl Kadak (paremal) on oma sõnul pigem rahuliku loomuga ja kui vahel vihastab, siis kedagi läbi ei sõima ega kipu asju ka rusikatega lahendama. “Olen omaette, kuni rahunen,” ütleb ta. MAANUS MASING

MÄNGUKAKLUS: Teatripisikuga gümnasist Karl Kadak (paremal) on oma sõnul pigem rahuliku loomuga ja kui vahel vihastab, siis kedagi läbi ei sõima ega kipu asju ka rusikatega lahendama. “Olen omaette, kuni rahunen,” ütleb ta.
MAANUS MASING

Kes meist poleks vihastanud? Mõnel juhtub seda harvem, mõnel sagedamini. Kui raevuhood kipuvad aga rikkuma suhteid lähedastega ja vihastaja oma tervise, tuleks midagi ette võtta. Milline oleks õige ja toimiv viharavi?

Martin (nimi muudetud) on rahuliku loomuga mees. Samas tunnistab ta, et vahel võib mõni kõrvalt tühisena paistev põhjus ta endast välja viia ning vihahoos ei anna ta endale oma sõnadest ja tegudest aru. Eriti siis, kui võetud on klaasike või rohkem. Vahel on mõne teise kange mehega koguni kakluseks läinud. Tagantjärele saab Martin aru, et käitus valesti. Ja kahetseb. “Vihahoos lööb laine üle pea,” kirjeldab mees. “Saan aru, et nii ei tohiks käituda, samas ei saa ma sinna midagi parata.”

Margit ei vihasta sageli, aga kui, siis ikka põhjalikult. “Eks ma niimoodi piisk-piisa haaval seda negatiivset kogun, kuni karikas lõpuks üle ajama hakkab,” nendib ta. Kuigi sisemuses keeb, püüab Margit oma keelt talitseda – et hiljem ei kahetseks. “Kõige targem on ära minna, õue, kõndima, olgu ilm ja kellaaeg, milline tahes,” leiab ta. Raev lahtunud, on aeg tagasi tulla.

6-aastane Kevin käib lasteaias. Kui ema õhtul poisile järele tuleb ja poisi mängu katkestab või ütleb pojale midagi, mis tollele ei meeldi, vihastab Kevin nii, et hakkab ema rusikatega taguma. Ka teiste laste ja lapsevanemate juuresolekul. Ema kannatab vapralt kõik välja, öeldes vaid leebelt: “Kevin, ei tohi lüüa.” Aga poiss ei tee kuulmagi ja taob ema edasi.

16-aastane Birgit tundeid vaos ei hoia, ei rõõmu ega viha. Kes juhtub teda närvi ajama, saab sõimata. “Vahel üsna roppude sõnadega,” tunnistab Birgit. Pinge maandatud, on neiul süümekad. “Õnneks oskan hiljem oma käitumise pärast andeks paluda,” ütleb Birgit.

Viha on normaalne

“Viha iseenesest on normaalne nähtus, seda tunnet kogeme aeg-ajalt kõik,” kinnitab Kuressaare haigla kliiniline psühholoog Lia Hanso.

Täispikk lugu ilmus laupäevases Saarte Hääles.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 044 korda, sh täna 1)