Kas Saaremaal tegutseb koeraröövel? (3)

KADUNUD APOLLO: Mais kaheaastaseks saaval isasel Apollol ehk Pollal oli kaelas pruun kaelarihm. Koera nägemisel palub pererahvas kohe teatada telefonil 52 35 296.

Keskranna külast kinnisest koduaiast neljapäeval “haihtunud” berni alpi karjakoer Virru oli laupäeva hommikuks taas koju toodud, Torgu vallas elav pere otsib aga mitmendat päeva edutult oma isast malamuuti Apollot.   

 

“Virru tagasi koju jõudmine on sama müstiline kui kadumine,” leiab Virru peremees Kaspar Heinsaar.

Virru perenaine Kerstin Heinsaar oli ööl vastu laupäeva kella kolmeni ärkvel – selle ajani polnud koerast märkigi. Hommikul oli Virru aga hoovis oma pesas. (Pererahvas hoidis koera kadumisest saadik väravat avatuna – et juhul, kui koer on jooksus, pääseks ta tagasi koju – toim.)   

Virru ei olnud janus ega näljas, ka tema välimus oli puhas ja korralik, ehkki karval oli juures kopitanud lõhn – nagu oleks teda kuskil ruumis kinni hoitud. 

“Kui Virru oleks kogu selle aja kusagil ringi hulkunud, oleks ta kohe süüa ja juua tahtnud, ka olnuks ta räsitud välimusega,” rääkis Kerstin. “Õues oli 19 kraadi külma – selle pakasega oleks koer olnud jääs. Virru karv oli aga kuiv.”

“Arvan, et teda hoiti kuskil kinni – kui keegi oleks ta niisama leidnud, oleks sellest meile teada antud,” tõdes Kaspar.

Pererahvas arvab, et koer toodi tagasi tema kadumisele järgnenud meediakära peale – omanikud jagasid teavet koera kadumise kohta kõikvõimalikes kohtades, ka ajalehes ja sotsiaalmeedias. Samuti teatati politseikonstaablile.

Üks koera tagastamise põhjus võib peremees Kaspari sõnul olla ka see, et Virru on steriliseeritud. “Tõukoeri varastatakse ju ka eesmärgiga neid paaritada ja kutsikaid vorpida,” rääkis Kaspar. “Samuti müüakse Eestist koeri Soome.”

Kardab üksi õues olla

Pererahva sõnul on koera käitumine pärast kaotsis olekut muutunud. “Ta kardab inimesi, kardab üksi õue minna,” lausus Kerstin. Samuti ehmub Virru ootamatute helide peale.

Pärast Virru kadumist kuulsid Heinsaared naabritelt, et nende maja lähedal oli nähtud tumedat Honda CR-V taolist maasturit. Samuti silmas tumedat maasturit Kerstini ema, kes pererahva äraolekul koduhoidjaks oli.

“Naabritelt oleme kuulnud, et viimasel ajal on siiakanti kahtlaselt palju võõraid autosid “ära eksinud” – rohkem kui suvel, mil turistid ringi liiguvad,” rääkis Kaspar.

Kerstin kahtlustab, et koertevarguste taga võib olla suurem põrandaalune tegevus, kui tavainimene aimatagi oskab.

“Kust need röövlid või koeravargad infot saavad selle kohta, kellel on kodus tõukoerad?” küsis Kerstin Heinsaar. Ta viitas sellele, et lemmikloomaregistrist kõrvalised inimesed infot, kellel milline koer on, ei saa. Lihtsalt pimesi kindlaks teha, millises majas peetakse tõukoera, on aga kulukas ja aeganõudev. “Tõukoerte omanikel tasub valvel olla – ka meie väike Saaremaa pole piisavalt turvaline koht,” hoiatas Kerstin.

Perekond Heinsaar kavatseb oma koduõue kaamerad üles panna, Virru saab aga külge GPS-seadme.

Heinsaared on tänulikud kõigile, kes nendele mures toeks olid. “Neid inimesi, kes meie murele kaasa elasid ja meid aidata püüdsid, oli tõesti palju,” ütles Kerstin Heinsaar. “Me ei tundnud kordagi, et oleksime oma probleemiga üksi.”

Kiip ei kaitse

MTÜ Lemmikloomade Turvakodu juhatuse liikme, tõukoerte omaniku Marge Kaju sõnul on vägagi tõenäoline, et Virru varastati koduaiast ja toodi tagasi looma kadumise tõttu tõusnud meediakära tõttu. “See on 99 protsenti võimalik, et koer varastati,” kinnitas ta. “Kui aed on kindel ja koer välja ei pääse, on kellegi kuri käsi mängus. See, et koer näeb välja hoolitsetud, pole näljas ega janus, kuid tema käitumine on muutunud, näitab, et teda on ilmselt kuskil kinni hoitud.”

Kaju teada ei ole Saaremaal viimaste aastate jooksul koerte röövimist ette tulnud, mand­ril pole sellised vargused aga sugugi haruldased. “Mu oma tuttaval viidi koer koduaiast ära ja loom jäigi jäljetult kadunuks,” rääkis Kaju. “Mine tea, võib-olla on keegi ka Saaremaale tegutsema tulnud.”

Kaju sõnul koera kiip tema röövimist ei takista. “Kui on ikka vaja koer kellelegi müüa ja leidub ostja, ei loe kiip midagi,” lausus ta. “Pealegi – kiibi saab lasta ka eemaldada või koera ümber registreerida. Ning kuna piirid on lahti, sõida, kuhu tahad, kes takistab koeri teise riiki viimast?” 

Kuressaare politseijaoskonna juhi Rainer Antsaare sõnul oli politseil mullu loomadega seotud juhtumeid 18, ent koeravarguse juhtumeid nende seas ei olnud. Inimestel, kes kahtlustavad, et nende koer oli või on varastatud, soovitab Antsaar politseisse pöörduda. “Sotsiaalmeedias kirjutatu põhjal meie menetlusi ei alusta,” lausus ta.


Malamuut Apollost pole märkigi

Torgu vallas Lõupõllu külas elava Eglit Hermanni isane malamuut Apollo ehk Polla oli eilseks kadunud olnud juba kuus ööd. Omaniku sõnul lõhkusid pere kaks koera- Siberi husky ja malamuut –aia ja pääsesid jooksu, koju tagasi tuli neist aga veidi aja pärast vaid husky.

Hermann möönis, et koerad on aiast välja murdnud varemgi, ent pärast oma tiiru tegemist alati koju naasnud. “Ööd pole meie koerad kunagi kodust ära olnud,” ütles Hermann.

Ka on põgenikest teada andnud külainimesed – koerte kaelarihma küljes on infosilt omaniku numbriga. Seekord on Polla aga justkui haihtunud – keegi ei ole teda märganud.

“Olen kõik lähedal asuvad teed läbi sõitnud ja koera lähedal asuvatest küladest Kaunispelt ja Rahustest otsinud, aga keegi ei ole teda näinud,” tõdes Hermann. “Elame metsa vahel, võõraid auto- ega jalajälgi pole märganud – võib-olla on keegi maantee peal koera kaasa krahmanud?”

Hermanni sõnul on üks võimalus, et isane Polla läks koerapulma. “Olen igale poole kuulutused üles pannud, aga ükski inimene pole teatanud, et tema koer on ka jooksus või et mõnel meie kandis elaval emasel koeral on jooksuaeg.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 828 korda, sh täna 1)