KIRI VALITSUSELE: Ruhnu tahab omaette jääda! (2)

Saarte Hääl avaldab Ruhnu vallavanema Jaan Urveti kirja vabariigi valitsusele liikmetele, kus palub vald iseseisvaks jätta.

Ruhnu Vallavalitsus esitas vallavolikogu otsusest ja kohalike elanike soovist lähtuvalt Haldusreformi seaduses ettenähtud tähtajaks taotluse merelise väikesaare erandi saamiseks.

Üllatuslikult otsustas neljast maavanemast koosnev piirkondlik komisjon detsembrikuu istungil mitte toetada taotlust. Meile teadaolevalt on mereliste saarvaldade “saatuse otsustamine” 12.01.2017 a valitsuse istungi päevakorras. Kuna Ruhnu inimeste otsus ja taotlus on tehtud vastutustundlikult nende inimeste poolt, kes on kaugel meresaarel elanud aastakümneid ning vägagi teadlikud nii saare toimimise võimalustest ja ka varasemate mõttetute muutuste tagajärgedest.

Paraku ei saada aru ka suursaarte otsustajate poolt ilmastikust ja tormidest tulenevaid eriolukordi (toiduvedu, arstiabi, elulistest vajadustest tulenev sagedane laeva- ja lennugraafikute muutmine), kui logistilisi otsuseid tuleb teha minutitega ja ikka ainult kohapeal. Praegu kipuvad isegi maavalitsusega lennu- ja laevagraafikute kooskõlastusotsused venima.

Kui aga saarvalla kogu otsustusprotsess viia ära 75 – 100 km. kaugusele mere taha, siis on etteaimatavad vaid 2 lahendusvarianti; kas tekib kaugelasuva vallavalitsuse asjaajamise venimisest tulenev kaos või jätkavad ruhnlased isepäiselt oma elu korraldamist.

Kohtumistel Saare- ja Pärnu maavanematega ei suudetud esitada ühtegi argumenti Ruhnu valla liitmise eelistest. Esitati vaid hirmutamislähedane mõte, et kui Ruhnu vald ei ühine Pärnu maakonnaga, siis võib tegevuse lõpetada Pärnu lennujaam ja seega katkeb ka lennuühendus kauge meresaarega. Kuna kohtumistel jõuti ühisele arusaamisele erandi taotlemise vajadusest, siis seda ehmatavam on piirkondliku komisjoni ettepanek mitte võimaldada Ruhnu vallale merelise saarvalla erandit.

Ühinemise puhul muutub Ruhnu finantsseisund pigem kallimaks, sest etteaimatavalt hakatakse Ruhnu elanikele pakkuma teenuseid, mida saarel vajatakse haruharva ja mille tarbimiseks võtavad ruhnlased ise ette mandrireise. Ametnikud jõuavad saarele üliharva, sest enamik planeeritud visiite lükkuvad ilmaolude tõttu edasi, kuni lõpuks loobutakse väites, et tulge ikka parem mandrile siis, kui saate.

Pidev personaalne kontakt ruhnlastega on võrreldes mandri elanikega ülioluline, sest iga väiksemagi probleemiga pöördutakse vallavalitsuse poole; loomade vedu tapamajja, Ruhnu laste kodusaarele sõit koolivaheajaks, lahkunu kirstuvedu saarele, ehitusmaterjali transport jne. jne.). Ega omavalitsuse liitmisel midagi ses osas muutu.

Ruhnu püsielanikud on väga palju panustanud unikaalse meresaare keskkonnahoidu, kus on toimiv prügimajandus ja selge kodanikuhoiak lausturismi ning elamuehituse suhtes. Ka ei ole võimalik liita kümmekonna õpilasega Ruhnu põhikooli, sest kooli püsimine on saare jätkusuutlikkuse alus.

Ruhnu saarvald oma aastatuhande pikkuste Rootsi seostega on tõeline kultuuri- ja looduspärl, mistõttu selle identiteedi katkestamine ja otsustusprotsessi kaugele mere taha viimine oleks nii kogukonna vägagi määrava rolli kaotamine, kui ka Ruhnu normaalse toimimise jätkumiseks ettearvamatu. Palume tungivalt EV Valitsusel lähtuda otsuse tegemisel Ruhnu Vallavalitsuse taotlusest merelise saarvalla erandi saamiseks.

Lugupidamisega

Jaan Urvet

Ruhnu vallavanem

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 404 korda, sh täna 1)