Alanud 2017. aasta on laste ja noorte kultuuriaasta (1)

SAARE KÖIS: Anneli Meisterson ja tema töövari Meryssabel Nõmm näitavad ühte ideekavandit.
MAANUS MASING

Tänavuse laste ja noorte kultuuriaasta tunnuslause on “Mina ka!” ning märksõnad iseolemine ja koostegutsemine.

Saare maavalitsuse noorsoonõuniku Anneli Meistersoni sõnul on ootused tänavusele teema-aastale väga suured. “Inimesed juba küsivad ja uurivad, mis tulemas on,” märkis ta ja lisas, et tõenäoliselt on maakonnas oodata ka avaüritust, mis teema-aasta sisse juhatab. “Mina üksinda seda teha ei saa. Siin tulebki koos tegutseda,” nentis ta.

Aasta suursündmused on juuni lõpus ja juuli alguses Tallinnas toimuv XII noorte laulu- ja tantsupidu ning elamustuur Laste Vabariik, mis jõuab kõigisse maakondadesse. Meistersoni sõnul on elamustuuri haagisauto Saaremaal tõenäoliselt augusti lõpus. Haagisauto toob kaasa etenduse-, mängu- ja töötubade ala. Mänguala kujutab endast labürintlinnakut, kus kuni 12-aastased lapsed saavad mänguliselt avastada Eesti loodust ja kultuuri. Elamustuuri võtavad vastu noortekeskused.

Laste ja noorte kultuuriaasta eesmärk ei ole aga ainult väärtustada last ja noort kui kultuuripublikut, vaid ka innustada last ja noort kui kultuuriloojat. Selleks on käima lükatud ideekonkurss “50 ideed!”. Osaleda saavad kõik – nii pered, sõpruskonnad kui ka institutsioonid. Konkursil on eelistatud projektid, kus lapsed ja noored on idee autorid või kaasautorid ning osalevad selle elluviimises. Ideid saab esitada kahes jaos – 20. jaanuariks ja 20. aprilliks. Konkursi toetusfond on 25 000 eurot ja toetatakse vähemalt 50 laste ja noorte kultuuriprojekti. Parimad projektid valib välja žürii, ja ettevõtmise maksimaalne toetussumma on 500 eurot. Täpsemaid andmeid konkursi ja teema-aasta teistegi ürituste kohta leiab veebilehelt minaka.ee.

Möödunud aasta lõpul osales Meisterson koos noorsootöötajate ja noortega graafilise lihtsustamise koolitusel, mille lõpuks tuli välja mõelda ja paberile kanda üks koostööprojekt. “Sealt tuligi idee, et võiks laste ja noorte aasta raames üles rivistada kõik meie maakonna lapsed ja noored,” märkis Meisterson. Seni on ambitsioonikas plaan veel idee tasandil. Kui saaks aga hea meeskonna kokku, poleks see võimatu, arvas Meisterson.

Meistersoni sõnul ei ole laste ja noorte kultuuriaasta raames vaja kunstlikult võimalikult palju uusi üritusi korraldada. Pigem oleks hea, kui ka traditsioonidega ürituste eestvedajad leiaksid erinevaid viise, kuidas senisest enam lapsi ja noori kaasata.

Laste ja noorte kultuuriaasta 2017 on algatanud kultuuriministeerium ja selle läbiviimist koordineerib Eesti lastekirjanduse keskus. Üks väga oluline märksõna on sel aastal Meistersoni sõnul ka positiivsus. “Ükskõik millest räägime, oleme positiivsed!” kutsus ta üles.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 419 korda, sh täna 1)