Riigigümnaasium, jah või ei?

Saaremaa on ainus maakond Eestis, kus pole veel tehtud otsust riigigümnaasiumi loomise kohta. Kui omavalitsus peab riigigümnaasiumi loomist siiski vajalikuks, siis kus oleks Kuressaares selle jaoks kõige paslikum koht? 

Raivo Peeters, Saare maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja:

Kas riigigümnaasium tuleb Kuressaarde või mitte, on muidugi omavalitsuse otsustada. Kõik ülejäänud maakonnakeskused on riigigümnaasiumi loomise otsuse teinud.

Mina olen kindel, et meil on riigigümnaasiumi vaja – aeg on ju edasi läinud. Kui vaadata, millistes tingimustes õpivad mandri riigigümnaasiumide õpilased ja millised on sealsed võimalused – miks ei võiks meilgi nii olla?

Kuhu riigigümnaasium teha, peab samuti otsustama linnavolikogu. Täiesti uut hoonet ehitada ei pea ma mõttekaks – see oleks suisa raiskamine. Ülejäänud variandid on teha riigigümnaasium praegusesse Saaremaa ühisgümnaasiumi, Kuressaare gümnaasiumi või Vanalinna kooli baasil. Viimane variant võib oma väiksuse tõttu algul imelik tunduda, aga Vanalinna kooli hoovile mahuks korralik juurdeehitis auditooriumide ja laboriruumidega. Pealegi – ajalooliselt jõuaks puhas gümnaasium siis oma koju tagasi. See maja ju ehitatigi nn esimesel Eesti ajal gümnaasiumi jaoks. Nii saaks praegune koolihoone ka tipp-topp korda.                                                            

Viljar Aro, Saaremaa ühisgümnaasiumi direktor:

Kas riigigümnaasiumile jah või ei, sõltub sellest, kuhu, millise mahuga ja mis tingimustel see tuleb. Selle poolt olen küll, et Kuressaare linnavolikogu võiks tõepoolest otsustada haridusministeeriumiga läbirääkimiste pidamise. Läbi rääkides selgub, kas teha riigigümnaasium või mitte.

Kui jah, on selleks erinevaid variante. Juba kaks aastat tagasi pakkus töögrupp, kuhu kuulusin ka mina, välja igasugu võimalusi. Näiteks leiti, et KG hoone on riigigümnaasiumi jaoks liiga suur. SÜG võib olla suur, aga ei pruugi – sõltub ruumiprogrammidest ja sellest, mida see riigigümnaasium võiks vajada, et olla tänapäevasemal tasemel.

Ehk oleks kõige sobivam variant Vanalinna kool? Samas on selle hoone ruumid liiga väikesed – enamik klassiruume mahutab mitte 36, vaid 24–25 last. Seega oleks vaja ruume üksjagu suuremaks teha ja ehk ka juurde ehitada. Kui palju see aga maksaks ja mis muinsuskaitseamet sellest arvaks?

Linna poolt vaadatuna on see kolmest variandist ehk siiski kõige mõistlikum, ka raha panustamise poolest. Vanalinna kooli hoone on ju kõige kauem remontimata.

Tuleb hakata ka aru pidama, kui suur see riigigümnaasium peaks olema. Kui pidada silmas praegust maakonna gümnasistide arvu, siis viis paralleeli võiks seal küll olla. Kui igas gümnaasiumiklassis oleks 36 õpilast, teeks see viie paralleeli peale kokku 540. Minu teada pole ministeerium aga nii suure gümnaasiumiga arvestanud. Kuhu need pool tuhat õpilast mahutada?

Samas tuleb vaadata seda, kuhu mahuksid riigigümnaasiumi loomise korral kõik põhikooliõpilased. Kui täiskasvanute gümnaasium ja kunstikool jääksid oma praegusesse asukohta Garnisoni tänaval, siis ülejäänud kolme koolihoonet vaadates jääb küll tunne, et võib-olla peaks riigigümnaasiumi jaoks hoopis eraldi maja ehitama.

Praegu on KG-s altpoolt mitu klassi järjest neli paralleeli. Nende maja on õpilastest punnis. SÜG on samuti punnis – esimene klass on kolme paralleeliga, teised kahega, lisaks haridusliku erivajadusega laste klassid, need on küll väikesed, aga vajavad samuti oma ruume. Vanalinna kool on samuti kahe paralleeliga. Seega on põhikooliõpilaste jaoks tarvis vähemalt kaheksa paralleeli. Kui Vanalinna kool jääb selliseks, nagu on, siis sinna ei mahu rohkem kui kaks paralleeli.

SÜG-i mahutavus on laias laastus 27 klassikomplekti ehk põhikoolina kolm paralleeli. KG jaoks on aga kolm paralleeli liiga vähe.

Prognoosin, et seoses suure Saaremaa valla loomisega hakkavad linnalähedaste ja ka kaugemate koolide õpilaste vanemad veel rohkem oma lapsi linna põhikooli panema kui praegu. Ka praegu jääb osa taotlusi rahuldamata, kuna need lapsed ei ela Kuressaare ja Lääne-Saare valla ühises hariduspiirkonnas ega mahu linnakooli.

Kui teha riigigümnaasium ühe olemasoleva koolimaja baasil, jääks mujalt laste linna põhikooli toomise võimalus üldse ära, sest kahte ülejäänud hoonesse põhikoolilapsed ära ei mahuks.

Kui riigigümnaasiumi jaoks ehitataks aga uus maja, võiks KG hoone jääda nelja, SÜG kolme ja Vanalinna kool kahe paralleeliga põhikooliks. Siis peaksid rahule jääma ka need vanemad kogu Saaremaalt, kes käivad näiteks linnas tööl ja tahavad oma lapsed linna põhikooli tuua.

Seega – küsimusi, millele mõelda, siin jagub.

Tiia Leppik, Kuressaare abilinnapea:

Kui veel aasta tagasi võisime rääkida, et meil on haridusvõrk optimaalne, siis tänaseks on olukord mõnevõrra muutunud. Sellest juhindudes on teatud muudatused vältimatud. Üks kahest suuremast põhjusest muudatusi teha on ruumipuudus meie koolides – kusagilt on vaja õpikeskkonna parandamiseks ruutmeetreid juurde saada. Olemasolevate hoonete baasil, õpilasi ühest hoonest teise ümber paigutades seda eesmärki ei saavuta.

Praegustest koolihoonetest on ehk vaid täiskasvanute gümnaasiumis ruutmeetrite arv õpilaste arvu suhtes normaalne. Vanalinna koolis, rääkimata Kuressaare gümnaasiumist, valitseb ruumikitsikus. Ruumipuudus tekitab koolis aga probleeme ja mõjutab õppetöö kvaliteeti. Rääkimata toitlustamisprobleemidest ja sellest, et lastel lihtsalt ei ole kusagil olla.            

Teine põhjus midagi ette võtta seisneb selles, et meie koolide suurus on väga ebaühtlane. Näiteks on põhikooliaste üldpildis suurenenud. Saaremaa ühisgümnaasiumis on aga gümnaasiumiaste võrreldes mitme aasta tagusega väiksemaks jäänud.

Kas lahendus on riigigümnaasium või mõni muu variant, on tarvis läbi arutada. Päris kindel on aga, et ilma ümberehitamiseta riigigümnaasiumi loomist või koolivõrgu muul moel korrastamist ette võtta ei saa. Ajakohast õpikeskkonda, mida riigigümnaasiumide puhul oluliseks peetakse, meie praegustes koolihoonetes nende praeguse ruumilahendusega kindlasti pakkuda ei saa. Ükskõik millisesse hoonesse tuleks nn puhas gümnaasium – igal pool on tarvis ümberehitusi teha. Raha meie koolide õpitingimuste parandamiseks võiks tulla riigi poolt.

Riigigümnaasiumi loomise teemaliste läbirääkimiste alustamise peab küll otsustama linnavolikogu, aga ettepaneku selleks peab tegema riik. Seni otseselt sellist ettepanekut tehtud ei ole. Jaanuaris on meil plaanis ministriga kokku saada ja asjade seisu kohta küsida. On ju tulnud erinevaid signaale – küll riigigümnaasiumide rahastamise, küll tähtaegade osas. Praegu on ministeerium andnud tähtaja, mil linnavolikogu peaks otsuse tegema, ja selleks on 2018. aasta algus. Ise leian aga, et mõistlik oleks ministeeriumiga varem neid teemasid arutada.

Tõnu Erin, Kuressaare Vanalinna kooli direktor:

Mina riigigümnaasiumi loomist Kuressaares vajalikuks ei pea. Koolid töötavad ja toimivad, mandril pole seda kvaliteeti uute riigigümnaasiumidega juurde tulnud. Tõsi, riik on sinna kõvasti panustanud ning riigi- ja munitsipaalgümnaasiumid on natuke erinevas seisus. 

Kas Kuressaares aga peaks olema üks puhtakujuline gümnaasium? Meie kooli lõpetajad on praegu nii SÜG-i kui ka KG-sse astudes nagu võõrad. Kui kõik peaksid gümnaasiumisse kandideerima, poleks seda omadeks ja võõrasteks lahterdamist.

Seda, et riigigümnaasium meie koolimaja baasil loodaks, ma küll hästi ei tahaks. Siis kaob ju meie linnas väike koolike ära. Teine asi on see, et kui ministeeriumi kinnisvara osakonna pealik meid üle vaatamas käis, ütles ta, et ligi 2000 ruutmeetrit oleks vaja juurde ehitada – seega peaks krundi praktiliselt täis ehitama. Kas selleks luba antaks – meie kool asub ju vanalinna tsoonis?

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 209 korda, sh täna 1)