Toidutöösturid: kallima gaasi maksab kinni tarbija

KORRALIK TÕUS: Kui praegu maksab Saaremaa piimatööstus Ülo Kivise sõnul gaasiaktsiisi ca 40 000 eurot aastas, siis kolme aasta pärast peaks see olema juba üle 90 000 euro.
MAANUS MASING

Maagaasi aktsiisi ülikiire tõus – uue koalitsioonileppe kohaselt on plaan tõsta aktsiisi 25 protsenti aastas ja seda neli aastat järjest – on töösturite jaoks ebameeldivalt üllatav.

Mitte just meeldiv uudis on gaasiaktsiisi tõus Saaremaa piimatööstuse jaoks, kes alles mõne aasta eest rajas oma hoovile veeldatud maagaasi (LNG) terminali. Seda põhjusel, et maagaas on keskkonnasõbralikum ja soodsam.

Saaremaa piimatööstuse juhatuse esimees Ülo Kivine on veendunud, et aktsiisitõus mõjutab kindlasti siin tegutsevate ettevõtete konkurentsivõimet, eriti energiaintensiivsete ettevõtete investeeringute tegemist.

Maagaasi kasutab tööstuses ka Saare Leib, mille juht Janar Vaima nentis, et aktsiisitõus mõjutab kahtlemata neidki. “Iga ettevõte, kes teeb investeeringuid, arvutab välja tasuvusaja,” rääkis Vaima. “Meil läheb nüüd oma investeeringu tasuvusaeg pikemaks ja uued investeeringud peavad ootama.”

Kas toimuvaga võib kaasneda ka peatne toodete hinnatõus, ei osanud Vaima veel öelda. “Aga ega kõiki maksutõuse jõua Eesti tootja oma õlgadele võtta, kuskilt peab raha ka tagasi tulema,” tõdes ta. “Lõppkokkuvõttes maksab selle aktsiisitõusu ikka kinni tarbija.”

Iseenesest on Saaremaa piimatööstuse õuel asuva LNG-terminaliga ühendus olemas ka Saaremaa lihatööstusel.

Lihatööstuse juhatuse esimees Kristjan Leedo tõdes, et neil on samas olemas nii põlevkivikütteõli kui ka maagaasi kasutamise võimalus. Seega saavad nad vastavalt soovile kasutada seda, mille hind parasjagu soodsam on. Samas, eks igasugune maksutõus mõjuta tööstusi, leidis ka Leedo.

“Iga pisike aktsiisi- või mõne muu kaudse maksu tõus hakkab ühel hetkel kindlasti mõjutama ka toote hinda,” nentis Kristjan Leedo. Niisamuti võib see tunda anda investeeringutes ja ekspordis.

Ta tõi näite, et läinud aastal tõusis seoses seakatkuga nende jaoks tugevamalt päevakorrale kasvõi loomsete jäätmete käitlemise hind, mida ühtäkki lihtsalt mitu korda tõsteti võrreldes varasemaga.

Ülo Kivise sõnul tuleb arvestada lisaks sellega, et ka elektriaktsiis on Eestis suurtarbijate jaoks võrreldes naaberriikidega kõrgem. “Pärast aktsiisitõusu on gaas juba kõrgemini maksustatud kui diislikütusest erinev raske kütteõli ja põlevkivikütteõli ning tahke kütus nagu kivisüsi,” selgitas Ülo Kivine.

Ehkki imporditava maagaasi osakaal primaarenergia tarbimises on vaid kümnendik, siis Kivise teada toodetakse ligi kolmandik riigi soojusenergiast maagaasist. “Nii on määruse kohaselt määratud järgneva kolme aasta aktsiisi tõusuks kokku 134%,” tähendas ta.

See tähendab Kivise sõnul, et kui praegune aktsiisimäär on 33,77%, siis aastaks 2020 tõuseb see 79,14 protsendini. “Ehk kui täna maksab Saaremaa piimatööstus gaasiaktsiisi ca 40 000 eurot aastas, siis kolme aasta pärast peaks see olema juba üle 90 000 euro,” selgitas Ülo Kivine.

Energiamajandus on aga tema sõnutsi paraku valdkond, kus energiakandjaid vahetada või muid kiireid muudatusi ette võtta on keeruline.

“Lisaks sellele on järjest häälekamalt hakatud rääkima rasva-, soola- ja pakendimaksust, mis puudutab just toidutööstust, kus sektoris ka meie tegutseme,” märkis Kivine. “Kui ka siin peaks kehtestatama analoogsed maksud, siis on mõju muidugi tuntav, sest konkureerime siseturul esmalt just Läti ja Leedu tootjatega,” tõdes ta.

Samas ei kavatse piimatööstus gaasi aktsiisitõusuga seoses veel midagi piirama hakata. “Oleme endiselt huvitatud tootmise ja koguste kasvatamisest,” kinnitas Kivine.

Kindlasti ei mõjuta see piimatööstuse töökohtade arvu ja ka muid plaane. Ta märkis, et omal ajal tehti otsus üle minna gaasile, arvestades just selle kütteliigi väiksemat kulu ja ka keskkonnaaspekte silmas pidades.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 580 korda, sh täna 1)