Kiusamisest koolis kolmemõõtmeliselt (7)

LAHENDUS TULEB LEIDA: Kui selgub, et tegemist on tõsise juhtumiga, seisneb lahendus kooli ja kodu koostöös, kinnitab õpetaja Irena Sink.
MAANUS MASING

Kiusamine ei ole uus nähtus, ent viimasel ajal on teema järjest rohkem kirgi kütnud. See on probleem, millele otsitakse pidevalt lahendusi, mis on mitmest küljest vaadeldav ning kus igal asjaosalisel on oma vaatenurk.

Kindel on aga, et tegemist on delikaatse teemaga ja üht konkreetset lahendust kõigile olukordadele tõenäoliselt ei olegi.

Oma loo räägib järgnevalt põhikooliklassis õppiv tüdruk, kes on omal nahal saanud tunda, kuidas mõte eesootavast koolipäevast tekitab halvava reaktsiooni. Olgugi et hinded on korras ja õppimine sujub, võib koolis käimine nõuda suurt eneseületust.

Popid ja nohikud

“Ma ei saa öelda, et olen ainus, kes on tõrjuvat suhtumist tundnud. Tihti on nii, et rollid vahetuvad,” ütleb põhikoolis õppiv tüdruk. “Enamasti lahenevad olukorrad ise, vähemalt meie klassis. Alati nii kergelt ei lähe, mõni ei suudagi surnud ringist välja murda.”

Õpilase sõnul erineb poistepoolne kiusamine tüdrukute omast otsekohesusega, kuid see ei muuda tagajärgi vähem haavavaks. Poisid kiusavad peksmise, sõimamise ja muu sellisega, mis üldjuhul kohe silma paistab.

Tüdrukud löövad vaimselt, ent mitte vähem valusalt. Ei ole välistatud, et ka tüdrukud lähevad kaasa sõimamise, mõnitamise ja nokkimisega, kuid piigadele on pigem omane panna inimene tundma, et ta ei väärigi tähelepanu ega sõpru.

Ameerika filmidel, kus näib nagu klass jaguneks poppideks õpilasteks ja nohikuteks, on teatud tõepõhi. “Näiteks on meil klassis paar tüdrukut, kelle vanemad on jõukad ja kelle ümber kõik tiirutavad selle pärast, et neil on kõige uuemad ja lahedamad asjad, nad käivad reisidel ja toovad parimatele sõpradele kraami kaasa,” räägib tüdruk.

Need, kes tajuvad oma üleolekut, suudavad ka teisi mõjutada nii, et üks õpilane satub persona non grata rolli. “Selliseid olukordi on palju, kui näiteks sööklas öeldakse, et “sa ei tule siia istuma” või itsitatakse selja taga ja räägitakse meelega, kui tore nädalavahetus neil koos oli, pannes sind tundma, et sa pole oodatud.”

Nüüdseks mitu aastat tagasi kooli lõpetanud Madis asus toona teisel pool rindejoont ja tunnistab, et läks tihti kiusajatega kaasa, sest vastasel korral võinuks ise kiusatava rolli sattuda. “Meie koolis ei olnud nii vägivaldset kiusamist, et kellelgi oleks nina veriseks löödud, aga kujunes välja paar isikut, kes enda eest ei seisnud. Seda kasutati ära.

Kui inimene, kelle asju pidevalt ära peidetakse, keda tögatakse ja maha tehakse, ühel hetkel südame rindu võtab ja leiab julguse vastu öelda, mõjub see kui punane rätik vihasele härjale. Seda kiusajad ootavadki.

“Ma ei oska öelda, kas teised tegid seda paha pärast, aga ma läksin asjaga kaasa. See oli mingis mõttes kirjutamata reegel, et see tüüp klassis on nagu pang, kuhu solki võib kallata, ja kes vastu ei hakka. Kujutan ette, et mingi muu seltskond oleks seda veel kurjemini ära kasutanud, me nägime seal lihtsalt võimalust nalja teha,” räägib Madis.

Saaremaa ühisgümnaasiumi õpetaja Irena Sink tõdes, et kiusamine ei ole viimaste põlvkondade ajal tekkinud nähtus. Tema sõnul on seda alati esinenud, nüüd on “leitud” aga uus võimalus – küberkiusamine.

Lahendus koostöös

“Klassijuhataja saab üldjuhul aru, kui klassis kedagi kiusatakse, kuid alati ei saa iga väiksemat asja kiusamiseks tembeldada, sest lapsed jäävad lasteks ja väikesi koerusi tuleb ikka ette,” tähendas Sink. “Kui selgub, et tegemist on tõsise juhtumiga, seisneb lahendus kooli ja kodu koostöös.”

Õpetaja pööras tähelepanu, et vanemad ei oska vahel kahtlustadagi, et osa kiusamisest võib olla üle kolinud sotsiaalmeediasse, maailma, mis tihti jääb teiste silme eest varjatuks.

Singi sõnul on KiVa kiusamisvastase programmi raames praegu ette nähtud eraldi tunnid, kus kiusamisele tähelepanu juhitakse ning kui mingeid tõsisemaid juhtumeid tuvastatakse, tuleb appi komisjon, kuhu kaasatakse ka lapse vanemad ja psühholoogid. Kuna kiusamise põhjused on niivõrd erinevad, tuleb igale juhtumile läheneda individuaalselt. Võti seisnebki rääkimises ja probleemi tagamaade väljaselgitamises.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 905 korda, sh täna 1)