Saaremaa ja Hiiumaa vahele sild? Või tunnel?

“Mu loo pealkiri ei viita ammustele ulmeplaanidele, vaid igapäevase parvlaevaühenduse muredele-rõõmudele,” kirjutab endine Saare maavalitsuse arendusjuht Tarmo Pikner. “Pealegi on veel Suure väina sild, mida mitmete põlvkondade poliitikud lubanud, rajamata. Või tuleks tõepoolest mandrit Vormsi, Hiiumaa ja Saaremaaga ühendav megaprojekt ellu äratada?”

Kas parvlaev nimega Subsea Seven täna Triigist Sõrusse jõudis, pole ma päris kindel – teada on, et hommikul nähti seda Triigi sadamast lahkumas. Kas ta ka Sõrusse jõudis või triivis hoopiski Kihnu – ei tea. Sest, nagu parvlaeva nimi viitab, on see harjunud sõitma pigem seitsme maa ja mere taha.

Sellest võib ju aru saada, et merel möllavast orkaanist johtuvalt on Triigi–Sõru parvlaevaühendus olnud katkendlik. See aga, milliseid aluseid renditakse ja kas meeskond oskab ka jääs sõita – need küsimused oleks tulnud esitada liiniveo hanke käigus. Ehk et tänapäeval on ikka väheke liiast, et laev Saaremaa ja Hiiumaa vahel hoopis kaduma läheb (triivima jääb). Vähemalt reisijad “radari ekraanilt” kadunud parvlaeval olid rahulikud ja positiivsed – nagu raporteeris reisikorraldaja Kihnu Veeteed. Aga mida ongi keset merd negatiivsusega peale hakata.

Me ei oska merega suhestuda

Kujutage ette, kui Kuressaare–Tallinna liinilennukil oleks mootor seiskunud (nagu juhtus parvlaeval Subsea Seven). Pole ju pilvede all kusagilt kalalaeva võtta, mis lennuki sihtkohta pukseeriks.

Kui keegi ekslikult arvab, et tegu on saarlaste-hiidlaste omavahelise nalja ajamisega või mingite privileegide taotlemisega, siis nii see teps mitte pole. Tuleks aru saada, et kui tavainimesele (mandril elav kodanik) on Eesti suursaartele õigel ajal jõudmine lõbuasi, siis saarelistele on parvlaevaühendus elutähtis toiming. Teisalt on see isegi paratamatu osa ettevõtlusest, kuna kaubad ja toormed peavad liikuma ja osa liiklusest toimub paratamatus sundolukorras mereteid pidi.

Ehk ei peaks õnnetutele vahejuhtumitele suursaarte vahelises väinas liiga palju tähelepanu pöörama, kui see oleks vaid üksikjuhtum Eesti riigi kuulsusetus praamisaagas, millest võiks kirjutada eeposeid. Et säästa silmi, ei hakka vanu asju meelde tuletama, kuid ka lähipäevilt on võtta eriskummalisi juhtumisi parvlaevandusest.

Jääb üle vaid loota TTÜ Kuressaare kolledži liitumisel mereakadeemiaga saavutatavale sünergiale, mis võimaldaks hakata korraldama Eesti riigis lõppude lõpuks normaalseid parvlaevaühendusi. Ehk aitaks üks uutmoodi merendusasutus mererahvaid tagasi tuua arusaamise juurde mereasjandusest. On ju meid kramplikult merepiirist eemal hoitud kogu sotsialismiaja jooksul (mil Nõukogude merepiirivalve seisis näoga maa poole), mis on väga kahetsusväärne – kuid tänapäeval ei oska me mereliste tegevustega ikkagi veel normaalselt suhestuda.

Näitame seda imelooma metsseale

Ei saa märkimata jätta, et ka poolakate poolt saarlastele ehitatud uhiuue Tõlluga oli probleeme Virtsu sadamas sildumisel. Nagu kuulda oli, materdas see seal jääs hulk aega ja lõpuks pääses teise kai äärde. Kes oskas arvata, et sügiseks lubatud laeva kohalejõudmise ajaks oli vahepeal saabunud jäine talv.

Arvatavasti oli probleem selles, et uut parvlaeva ei olnud tervitamas kitsega hiidlasi. Seega, peaksime valmistuma Tõllu jõudmiseks kodusadamasse Kuivastusse ja selle pidulikuks sisseõnnistamiseks. Ja kelle muuga, kui metsseaga oleks paslik seda kauaoodatud laeva tervitada.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 382 korda, sh täna 1)