Lahkumishüvitis tekitab eriarvamusi (22)

RAEKOJAS: Jüri Saar Saaremaa valla ühinemislepingule allkirja andmas. Tema kõrval Salme volikogu esimees Andrus Raun.
Maanus Masing

Selles osas, kas lahkumishüvitist peaksid saama ka need omavalitsusjuhid, kes jätkavad tööd uue ühendvalla süsteemis, on Saaremaa vallajuhid eri meelt.

Haldusreformiga seoses makstakse aasta või kauem ametis olnud vallavanemale või volikogu esimehele aastapalga suurust kompensatsiooni isegi siis, kui ta jätkab tööd ühendvallas. Hüvitise maksmine on seadusest lähtuvalt automaatne ja sellest loobuda ei saa. Vallavanemate hüvitised ulatuvad Saaremaal 15 000 eurost 25 200 euroni.

Riivab paljude õiglustunnet

Vaatamata seaduses sätestatule ei pea Pihtla vallavanem Jüri Saar õigeks, et hüvitist makstakse ka neile omavalitsusjuhtidele, kes saavad tööd loodava ühendvalla omavalitsussüsteemis. Tema hinnangul riivab see paljude inimeste õiglustunnet.

“See, kui inimene jääb tööta ja talle makstakse hüvitist varasema tubli töö eest, on normaalne,” leidis Saar. “Kui aga hüvitist makstakse inimesele, kes saab ühendvalla struktuuris tööd, ei ole see õige. Miks peaks aastapalga suuruse hüvitise saama see inimene, kes läheb uude omavalitsusse osakonnajuhatajaks või abivallavanemaks praegusest kõrgema palga peale? Miks ta peaks topeltraha saama?”

2001. aastal tekitas omajagu poleemikat Jüri Saare enda kui maavanema lahkumishüvitis. Saar sai lepingu lõppedes lahkumishüvitise, ent jätkas maavanemana tööd. Toona, 2001. aastal annetas ta hüvitiseks saadud raha sihtasutusele Saaremaa Fond, mille eesmärk on toetada hariduse omandamist ja väärtustada eesti perekonda.

Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam möönis, et kompensatsiooni maksmine uues süsteemis tööd saavale inimesele ei pruugi osale kodanikkonnast tõepoolest vastuvõetav olla. “Eks see ole suhtumise küsimus,” märkis ta. “Samas on selle kohta seaduses väga üheselt öeldud. Kui vaatame, kuidas on Põhjamaad reformide korral talitanud, siis seal on ametist vabaks saanud omavalitsusjuhtide kompensatsioonid olnud kordades kopsakamad.”

Aardam avaldas arvamust, et kompensatsiooni võtab vastu enamik vallavanemaid. “Ega me ju täpselt tea, kes millise rolli järgmises valitsuses saab ja kes üldse võimule saab,” lausus ta.

Saarte Hääl küsis Aardamilt, kas tema võtaks hüvitise vastu ka siis, kui saaks uues Saaremaa vallas näiteks abivallavanema koha. “Ma arvan küll, et võtaksin. Miks mitte – olen ju püüdnud oma tööd hästi teha,” vastas Aardam.

Seadusesse sisse kirjutatud

Laimjala vallavanem Vilmar Rei leidis, et kuna hüvitiste maksmise kord on juba ammu paika pandud ja seadusesse kirjutatud, siis muutma seda ei peaks. “See tekitaks vaid segadust,” märkis ta. Rei ise võtaks hüvitise vastu oma sõnul siis, kui ta uues süsteemis tööd ei saaks. “Kui vallatööle edasi jääda, on viisakas hüvitisest loobuda,” leidis ta.

Valdade ühinemisel töö kaotavate vallavanemate ja linnapea hüvitisteks kulub Saare maakonnas kokku üle 216 000 euro. Aastapalga suurust hüvitist pole ette nähtud sundliidetavate valdade juhtidele.

“Kui see [hüvitiste] küsimus tekitab tõesti paksu verd ja sellega seoses tekivad mingid ebameeldivad emotsioonid, siis võib selle küsimuse uuesti laua peale võtta, aga praegusel hetkel seda plaani ei ole,” teatas riigihalduse minister Mihhail Korb neljapäeval uudistesaates “Aktuaalne kaamera”.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 544 korda, sh täna 1)