Põllumehed ei pea tuulekaera tõrjekava enam koostama

Maaeluministeerium saatis tootjaorganisatsioonidele arvamuse avaldamiseks maaeluministri määruse “Tuulekaera tõrjeabinõud” eelnõu. Uued nõuded võimaldavad tuulekaera tõrjet eiravate põllumeeste korralekutsumiseks kasutada sundniitmist, kuid samas kaob kohustus koostada tõrjekava.

Eelnõu ja seletuskirja koostanud maaeluministeeriumi taimetervise osakonna peaspetsialist Vahur Mõttus rääkis Saarte Häälele, et pärast määruse kehtima hakkamist alates 1. aprillist ei pea tootjad enam teavitama tuulekaera leiust põllu­majan­dusametit ja koostama tõrjekava, vaid on kohustatud kohe alustama tõrjega. Uudne on ka nõue, et tõrjet tuleb teha enne, kui tuulekaer on jõudnud õitsemise lõpufaasi. “Eesmärk on see, et põldudel ei jõuaks kasvada levimisvõimelist tuulekaera,” selgitas Mõttus.       

Kui siiani kohaldati tuulekaera tõrjekohustuse mittetäitmise eest väärteokaristust, siis nüüd kohaldatakse seaduse mittetäitmisel haldusmenetluse seadust. “Asja iva on selles, et karistusseadustiku alusel karistamine jätab inimesele pleki külge, aga põllumehest ei peaks saama    kriminaalkurjategija pelgalt selle tõttu, et ta jätab tuulekaera tõrjumata,” märkis Mõttus.

Uuendusena tõi Vahur Mõttus välja ka võimaluse kohaldada riigipoolset sundniitmist. “Seda saab teha, kui inimesele on tehtud ettekirjutus koos sunnirahaga, kuid ta ei täida seda ja ei maksa ka sunniraha ning ohustab naabri põlde,” selgitas Mõttus, kelle sõnul nõutakse maaomaniku käest sel juhul sisse ka niitmiskulu. Soomes on sundniitmist paaril korral ka rakendatud.

Mõttus tõi välja, et kui praegu saab tuulekaera tõrjega seatud reeglite (tuulekaerast teavitamise kohustus) rikkumise eest vähendada tootja põllumajandustoetusi, siis edaspidi tuulekaeraga seotud rikkumiste korral toetusi enam ei vähendata.

Eestis on tuulekaeraga saastunud alasid hinnanguliselt 2000 maakasutajal pinnaga 232 000 hektarit. Olenevalt tuulekaeraga saastumusest teraviljapõllul on hinnanguline keskmine saagikadu 15 protsenti. 2015. aastal oli Eestis teravilja kogusaak 1,535 miljonit tonni. Hinnanguline saagikadu tulenevalt tuulekaera esinemisest on 221 250 tonni. Kui 2015. aastal oli odra keskmine kokkuostuhind 147,7 €/t ja nisul 151,5 €/t ning keskmiseks kokkuostuhinnaks kujuneb 149,6 €/t, siis on saamata jäänud tulu hinnanguliselt 33,099 miljonit eurot.

Suuremad tuulekaeraga saastunud alad on Lääne-Viru maakonnas (74,5%), Rapla maakonnas (52,1%) ning Saare ja Lääne maakonnas, mõlemas 46,5% põllukultuuride kasvupinnast.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 349 korda, sh täna 1)