Jaak Haamer võttis paadikanali sihikule

JÄÄB MAJADE VARJU: Kanal on umbes 72,9 meetrit pikk ja kanali laius on ligi 3 meetrit.
KESKKONNAINSPEKTSIOON

Orissaare vallas on reformimata riigimaale ja merre rajatud paadikanal, millest üle poole ehk ligi 40 meetrit asub ehituskeeluvööndis.

Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo juht Jaak Haamer uurib keskkonnaametilt, kas paadikanali rajamine oli nendega kooskõlastatud.

Runthal kinnitas, et sai paadikanalist teada siis, kui inspektsioonist mõni päev tagasi sellekohane kiri laekus.

“Kuigi linnulennult on vallamajast objektini umbes pool kilomeetrit, ei hakka see avalikult maanteelt otseselt silma. Aleviku servas on detailplaneeringu ja ehituslubadega kerkinud kaks uut maja ja avalikust ruumist vaadatuna ei oskaks kuidagi seda heakorrastatud paadikanalit silmata,” ütles Orissaare vallavanem Vello Runthal.

Kas mõjutab

Juhul kui ehitamiseks luba ei olnud, palub Jaak Haamer seisukohta, mil määral mõjutab paadikanal elupaikade, kasvukohtade ja kaitsealuste liikide soodsat seisundit ning kas ja mil määral see elupaiku ja kasvukohti kahjustab.

Uuritakse, kas paadikanal oleks mõistlik likvideerida ja esialgne kord taastada või nähakse võimalusena tagantjärele nõusoleku küsimist ja ehitise seadustamist.

Keskkonnaameti hinnangut paluti ka paadikanali rajamise käigus aset leidnud võimalikule mere süvendamisele, milleks on vajalik erikasutusluba, mida keskkonnainspektsiooni andmetel polnud.

Vello Runthali sõnul on selle piirkonna mereäär roostikuline ja pehme, mistõttu seal puudub kohalike poolt aktiivselt kasutatav kallasrada.

“Kiirelt, asja süvenemata võib öelda, et see on kahe otsaga teema – paberimajanduse ja maaomandi seisukohast ei ole seal ilmselt kõik korras, mis on halb. Heast küljest vaadatuna on üks piirkond mere ääres korrastatud. Eks nüüd lähiajal selgub, mismoodi see küsimus laheneb,” lausus vallavanem.

Orissaare valla ehitusnõunik Martin Käärid ütles kommentaariks, et paadikanalist ja algatatud menetlusest ollakse teadlikud.

“Antud tegevuseks ei ole Orissaare vallavalitsuse poolt lubasid väljastatud. Menetluse parima lõpptulemuse saavutamiseks teeme asjasse puutuvate isikutega koostööd,” kinnitas Käärid.

Maa omanik Kaino Traumanni jaoks on menetlus uudiseks. Tema sõnul oli paadikanal seal tegelikult juba nõukogude ajal, kuid siis võssa kasvanud.

“See sai võsast ära puhastatud ja inspektsioonist käidi seda juba möödunud aasta kevadel vaatamas, räägiti veel mu naabrimehest kaluriga, kes samuti kinnitas, et kanal on seal tegelikult aastakümneid olnud,” rääkis Traumann.

Ta lisas, et ka vallaametnikud käisid kohapeal vaatamas ja sai selgeks, et tegemist vana lautrikohaga, mis on nüüd lihtsalt ära puhastatud.

“Käisin veel avaldust tegemas ja uurimas, kas sinna tohib paadisadamat teha. Merepiir on praegu nihkunud ligi 100 meetrit mere peale ning mulle öeldi, et krundil merepiir puudub ja kui nii võtta, siis tegelikult ei saa ma oma maa pealt ka merre ujuma minna,” ütles Traumann. Tema sõnul sai kraav juba ammu puhastatud ning hakkab nüüd uuesti umbe kasvama – talvel peab puhastustöö uuesti ette võtma.

“Selles asjas mingit omaloomingut pole ja ausalt öelda on see menetluse osa mulle üllatuseks,” nentis maaomanik. “Seal on näha vanad mõrrakuuri varingud, mis tõestavad, et tegemist ei ole mingi uue kanaliga.”

Paadikanal

Kanal on umbes 72,9 meetrit pikk ja kanali laius on ligi 3 meetrit. Paadikanali ehitisealune pind on ligikaudu 218,7 ruutmeetrit. Ligikaudu 40 meetrit asub ehituskeeluvööndis ja 16 meetri ulatuses jääb kanal Väikese väina hoiualale.

Kõnealune kinnistu, mis varem oli üks tervik, jagati 17. septembril 2015. aastal kehtestatud detailplaneeringuga kaheks eraldiseisvaks kinnistuks. Kõnealune kinnistu jääb küll planeeringualasse, kuid paadikanali rajamine ei olnud ette nähtud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 998 korda, sh täna 1)