Uue valitsuse maksuhookus-pookus (1)

“Head inimesed, kes te rõõmustate, et uus valitsus teile rohkem raha annab – teid on kõvasti ninapidi veetud,” leiab ettevõtja, Leisi Lapikoja omanik Maire Forsel.

Hiljuti mainis üks kommenteerija Saarte Hääles, et terve Eesti oleks nagu pausile pandud – mõtlesin sel hetkel, et väga tabavalt öeldud, sest väga raske on uue valitsuse maksumuudatustes näha midagi, mis otseselt majandust elavdaks. Pigem on tegemist raha ühest taskust teise tõstmisega, mis teatavasti selle hulka ei suurenda. Kahjuks kehtib see ka eraisikust maksumaksjate puhul.

Keeruline arvutamine

Võtame näiteks maksuvaba miinimumi tõstmise 500 eurole – minu arvates väga vajalik muudatus ja annab üsna arvestatava summa juurde just neile, kellel seda kõige rohkem vaja. Kahjuks varitsevad selle muudatusega seoses aga teatud ohud, mida igaüks ei pruugi märgata. Nimelt on uue valitsuse kehtestatav üksikisiku tulumaks progressiivne ehk astmeline vahemikus 1200–2100 eurot, mis tähendab, et kui selles vahemikus palk tõuseb, suureneb ka mahaarvatav üksikisiku tulumaks.

Kui inimene töötab ühel kohal, siis on kõik hästi, aga niipea, kui tekib kõrvale ükskõik milline teine sissetulekuallikas, läheb asi segaseks.

Näiteks kui töötatakse kahel kohal, saades ühest töökohast 700 ja teisest 800 eurot brutopalka (kokku 1500), ei ole selle inimese maksuvaba tulu osa enam 500 eurot kuus, vaid kahaneb märgatavalt. On ju tava­praktika, et maksuvaba miinimumiga arvestab vaid üks tööandja ja teine mitte. Kui seni pole see probleeme tekitanud, siis nüüd tuleb sel moel palka saavatel inimestel hakata tuludeklaratsiooni järgi riigile tulumaksu tagasi maksma, sest nende puhul 500-eurone maksuvaba miinimum ei kehti. Põhitöökoha raamatupidaja ei saa mitte kuidagi teada, milline määr oleks tegelikult sellise töötaja puhul õige maha arvestada. Nii arvestab ta lubatud 500-eurose maksuvaba osaga ja aasta lõppedes tekib töötajal tulumaksu tagasimaksmise kohustus.

See ongi uue tulumaksusüsteemi puhul kõige suurem probleem – arvutamismeetod on sedavõrd keerukas ja läbipaistmatu, et kui inimene pole matemaatikaga sina peal, on tal võimatu aru saada, kuidas tema palgalt tulumaksu arvestatakse ja esimese tuludeklaratsiooni tulemus võtab kindlasti nii mõnelgi jalad alt. Pole just meeldiv teada saada, et oled riigile näiteks 400 eurot võlgu.

Puhas demagoogia

Teine probleem on abikaasade ühise tuludeklaratsiooniga. Tänaseks on teada, et ühise deklareerimise võimalus säilib eluasemelaenu intressidele, koolituskuludele ja täiendavale maksuvabale tulule laste eest, kuid jällegi viskab kaikaid kodaratesse seesama 500-eurone maksuvaba tulu määr. Nimelt ei saa ühisdeklaratsiooni esitades enam summeerida abikaasade maksuvaba tulu ja valitsuse põhjendused, et seesama 500 eurot maksuvaba tulu kompenseerib varasema maksuvaba tuluga võrreldes deklaratsioonis kaotatud osa, on puhas demagoogia. Sest mõelgem, kes on kodulaenu võtnud? Kodulaenu võtjate enamikku ei moodusta ilmselt madalat palka saavad inimesed, kes tegelikult sellest 500 eurost kasu saavad, pigem on kodulaenu intresside pealt tulumaksu tagasiootajate põhienamik just selles astmelise tulumaksu grupis, kus palgad jäävad 1200 ja 2100 euro vahele. Nii võib paljudel kaduda see ilus hetk, mil kevadel mingi osa tulumaksu tagasi laekub.

Seega tuleb meil kõigil alates aastast 2018 hakata tõsisteks matemaatikuteks, et riik meil nahka üle kõrvade ei tõmbaks. 500 eurot maksuvaba tulu on ilus küll, aga sellega seostuvad ohud on üsna ebameeldivad. Kui pääseme eraisikutena raha ühest taskust teise tõstmisega, oleme veel hästi pääsenud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 347 korda, sh täna 1)