Ülelaekumine kulub valdadel ohtrateks investeeringuteks

Läinud aasta kokkuvõttes laekus Saare maakonna kohalikele omavalitsustele tulumaksu ligi 2 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Kui 2015. aastal oli kogulaekumine 20,2 miljonit, siis 2016. aastal 22 miljonit eurot.

Valdade esindajad, kellega Saarte Hääl vestles, tõdesid enamasti, et mullune ülelaekumine kulub marjaks ära sellesse aastasse plaanitud investeeringute tegemisel. Muhu vallavanem Raido Liitmäe nentis, et nemad jäid tulumaksu laekumisega rahule. Tulumaksu laekus Muhus üle 1,3 miljoni euro, aasta varem laekus veidi üle 1,2 miljoni euro. Aastane kasv oli seega 9,2%.

Liitmäe tunnistas, et 2016. aasta eelarves nägid nad ette 5-protsendist kasvu, seega tõi aasta valla jaoks ka ilusa ülelaekumise. „Kuna aasta lõpus oli juba näha, et tuleb ülelaekumine, siis kasutasime 2016. aasta lõpus osa ülelaekunud summast suurenenud kuluartiklite katteks – näiteks suurendasime laste huvitegevuse toetamiseks mõeldud eelarverida, kuna sel õppeaastal õpib erakordselt palju Muhu lapsi Orissaare muusikakoolis,” rääkis Liitmäe.

Mahukad investeeringud

Ülejäänud ülelaekunud summa suurusjärgus 36 000 eurot jääb aga 2017. aasta investeeringute katteks. Muhu vallal on nimelt taas plaanis mahukad investeeringud: juba aasta alguses alustati Muhu perearstikeskuse teise korruse rekonstrueerimistöödega ja selleks kuluv raha – 118 000 eurot – tuleb kõik Muhu valla eelarvest eelmise aasta ülelaekumise ja eelarve vaba jäägi arvelt, kinnitas Liitmäe.

Teise, veelgi mahukama investeeringuna on sel aastal plaanis alustada endise hooldekodu ümberehitamist sotsiaalkorteriteks. Selleks ehituseks plaanib vald lisaks omavahenditele kasutada erinevate toetusskeemide abi, samuti on 2017. aasta eelarves ette nähtud mainitud investeeringu tegemiseks laenu võtta.

Ka alanud aasta eelarves on Muhu vald ette näinud 5-protsendise tulumaksu laekumise kasvu võrreldes 2016. aastaga. „Loodetavasti on tegelik number sellest suurem – lootust selleks annab ka meie kasvanud rahvaarv ja aktiivne ettevõtlus,” on vallavanem lootusrikas.

Leisi vallavanem Ludvik Mõtlep tõdes, et neil laekus tulumaksu prognoositud piires ehk 5,2% rohkem. Ülelaekumine oli 1,3% ehk 14 100 eurot. „Ülelaekumist oleks oodanud isegi rohkem, paar kuud jäi nõrgemaks,” tunnistas ta.

Mõtlep nentis, et ülelaekunud summa jäi aastavahetuse vaba jäägi hulka, mis kasutatakse ära investeeringuteks.

„Kuhu see raha konkreetselt investeeritakse, öelda ei saa, kuna investeeringute plaan 2017. aastaks on suur – nimelt on üle 10 000-euroseid investeeringuid ja kaasrahastusi MTÜ-dele 18 nimetust ehk erinevat objekti,” märkis vallavanem.

Üle 100 000 euro suuruseid investeeringuid on Leisi vallal plaanis aga kolm: Pärsama uue katlamaja ehitus, Pärsama soojatorustike rekonstrueerimine ja Leisi kooli lasteaiarühma ruumide ehitamine.

Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam rääkis, et teatavasti planeeritakse kohalike omavalitsuste maksulaekumine aasta ette. Aastatepikkune kogemus ja majanduskeskkonna jälgimine lubavad Aardami sõnutsi neil seda seega päris täpselt teha. „Meie oleme oma maksulaekumisega rahul, seda on 11,1% rohkem kui planeeritud ja 10,8% ehk 52 400 eurot rohkem kui 2015. aastal,” kinnitas Kihelkonna vallavanem.

Ülelaekumine on temagi kinnitusel kavas investeerida. Suurimad investeerimisobjektid on Kihelkonnal hooldekodu, reoveekanali ehitus ja väikesadama ehitus. Hea maksulaekumine Aardami kinnitusel neile üllatus ei olnud. „Teatavasti on Kihelkonna valla maksumaksjad maakonna parimad, suur tänu neile selle eest!”

Hästi käis mullu ka tillukese Ruhnu valla käsi. Vallavalitsuse pearaamatupidaja Ülle Jõgi sõnul laekus vallale eelmise aasta kokkuvõttes tulumaksuna 139 818 eurot, mis on koguni 17% rohkem kui aastaeelarvega planeeritud (plaan oli 119 000 eurot) ja 25% enam (112 355 eurot), võrreldes 2015. aasta laekumisega.

Jõgi kinnitusel on Ruhnu valla maksulaekumine viimastel aastatel stabiilselt kasvanud vähemalt 10% aastas ja samasugust kasvu prognoositakse ka selleks aastaks. Ka muud tulud on laekunud korralikult. „See on võimaldanud meil igal aastal suurendada omavahenditest tehtavaid investeeringuid päris oluliselt,” tähendas Jõgi.

Laenu ei taha võtta

Siiani on Ruhnu suutnud investeerida vajalikesse töödesse laenu võtmata ja samasugust poliitikat soovitakse jätkata ka edaspidi. „Oleme oma jooksevkulusid püüdnud vähendada või hoida vähemalt eelneva aastaga samas mahus ning kõik vabad vahendid suunata investeeringuteks,” lisas Jõgi.

Viimasel kahel aastal on vald saanud Ülle Jõgi sõnul eelkõige tänu projektidele teha mitmeid vajalikke investeeringuid. Investeeringute maht oli eelmisel aastal 126 500 eurot, sh saadud investeeringutoetused 61 400 eurot. 2015. aastal oli investeeringute maht aga 86 600 eurot, sh investeeringutoetusi 69 400 euro ulatuses.

Rääkides tänavustest investeeringutest, tõi ta välja näiteks pastoraadihoone renoveerimise koolihooneks. Sellega alustati 2016. aastal ja lõpetatakse tänavu septembri alguseks. „Samuti loodame ise toime tulla uue koolimööbli soetamisega mahus 50 000–60 000 eurot,” märkis Jõgi.

Ka rahvamaja uue mööbli soetamine on 2017. aastal päevakorral. „Oleme juba tasunud mööbli eskiisprojekti eest,” kinnitas ta. Jätkatakse ka elamute remonti.

 


Tulumaks laekumine € 2016

Kihelkonna 522 442
Kuressaare 9,2 milj
Laimjala 454 516
Leisi 1,1 milj
Lääne-
Saare
4,4 milj
Muhu 1,3 milj
Mustjala 382 661
Orissaare 1,2 milj
Pihtla 914 576
Pöide 506 046
Ruhnu 139 818
Salme 779 124
Torgu 199 751
Valjala 814 478

Allikas: EMTA

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 401 korda, sh täna 1)