KURESSAARE SÕNUMID: Noored Saaremaa valla ühinemislepingus

Saaremaa 11 omavalitsuse allkirjastatud ühinemislepingu alusel loodavas ühendvallas on 31 300 elanikku, kellest kuni 18-aastasi on 5459 ehk 17,4%, 19–64-aastasi 19 473 ehk 62,2% ja tüle 65-aastasi 6380 ehk 20,4%.

Eesti külaliikumine Kodukant, vabaühenduste liit EMSL, E-riigi Akadeemia, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik ja Eesti noorteühenduste liit on loonud algatuse “Liitumise valvurid”, et teha kodanike hääl omavalitsuste ühinemisprotsessis kuuldavamaks.

Ühinemisprotsessi jälgimise lihtsustamiseks on kohalikele ühendustele ja aktiivsetele inimestele koostatud kaks nn tööriista: seitse soovitust reformi enda kasuks tööle panemiseks ja spikker ühinemisprotsessis kaasarääkimiseks. Viimasesse on märksõnade kaupa kirja pandud kõige olulisem, mis ühinemislepingutes peaks sisalduma (vt http://kodukant.kovtp.ee/omavalitsuste-liitumine).

Üks spikri viiest märksõnast on “noored”: ühinenud omavalitsuses peab vastutava spetsialisti üks tööülesanne olema toetada noorte osaluskogude tegevust ja kontrollida nende tegevuse eesmärgipärasust. Samuti peab ühinenud omavalitsus erialaste koolitustega tagama vastutava spetsialisti pädevuse ja noored peavad olema kaasatud ühinenud omavalitsuse noorsootöö eelarve planeerimisse.

Noori tuleb kaasata samaväärselt või ehk varasemast rohkemgi ning seepärast otsisingi liitumislepingust kokkuleppeid koostööks noorte eestvedajate ja esindajatega. Kas ja millistel alustel jätkab või alustab noortevolikogu? Kuidas tagatakse, et koostöö ei jätkuks vaid aktiivsemate ja suurema osaluskogemusega noortega, vaid kaasataks võrdselt ka noori piirkondadest, kus osaluskogemus ei ole veel täiel määral juurdunud?

Ühinemislepingu eesmärkides on juba välja toodud noortele viitav lause, et alustatakse eesmärgistatud tegevusega saarlaste identiteedi tugevdamiseks, rõhutamiseks ja hoidmiseks, et saarelt lahkunud noored leiaksid hiljem tee tagasi Saaremaale või asuksid ka mujal Eestis või välismaal elades Saaremaa elu edendamist aktiivselt toetama.

Samuti on eraldi alapunktina toodud huviharidus, huvitegevus, noorsootöö, millest võib järeldada, et noortevaldkond on olulise tähtsusega. Plaanis on välja töötada huvihariduse ja -tegevuse ühtne mudel ja rahastamise kord ning noorte esinduskogude struktuur kujundatakse sarnaselt valla struktuuriga. Noortevolikogu esindajad kaasatakse otsustusprotsessi ja noortevolikogu ettepanekul nimetatakse noorte esindaja kõigisse valla volikogu alalistesse komisjonidesse, v.a revisjonikomisjon.

Omavalitsuse struktuurimudelis ei ole eraldi välja toodud noorsootöö eest vastutavat spetsialisti, kuid lähtudes planeeritud tegevustest on lootust, et ühinenud omavalitsuses on struktuuriüksus, mille alla kuulub noorsootöö koos vastava ala spetsialistidega.

Arvan, et noorsootöö valdkonnas ei muutu ühinemise tulemusena siiski oluliselt midagi. Eesti noorsootöö keskuse direktor Edgar Schlümmer on ühes oma arvamusartiklis välja toonud, et praegu elab ligi 19% noori omavalitsustes, kus neil on võrreldes eakaaslastega väiksemad võimalused, KOV-i sotsiaal-majanduslikud näitajad on alla keskmise ja noorte olukord (töötus, kuritegevus) seetõttu viletsam.

Tema sõnul ei too reform iseenesest kvaliteetsemat ja võimalusterohkemat noorsootööd. Esiteks tuleb arvestada sellega, kus noor inimene tegelikult on (kooli ja kodu asukoht), kuhu ta saab liikuda (transpordivõimalused) ja mis teda köidab (huvialad, anded), ning neid asjaolusid saab omavalitsus mõjutada võrdlemisi vähe.

Teiseks areneb tänapäeva noorsootöö ühistöös, mis ei sõltu omavalitsuse piiridest, nt hea muusikakool tõmbab õppijat ja õpetajat mitmekümne kilomeetri taha või robootikaringi loomiseks saab oskusteavet üleriiklikust kogukonnast. Veel tõdeb Schlümmer, et ka suured omavalitsused peavad noortele mõeldud teenuste paremaks pakkumiseks tegema koostööd, sest “ühes külas elav noor ei ole eeskätt selle valla või maakonna noor, vaid ta on Eesti noor, kelle jaoks omavalitsuse piir ei ole võimaluse puudumiseks piisav põhjendus”.

Üldiselt võib öelda, et “Liitumise valvurite” ettepanekutega on Saaremaa valla ühinemislepingus arvestatud. Minu arvates peaks kohalik heaolupoliitika olema selline, et kui kogukonnas on muudatuste järele piisavalt suur nõudlus, siis tuleb kodanikel initsiatiiv enda kätte võtta ja sõnastada oma ootused, kuidas asjad peaksid olema korraldatud. Juba praegu on häid näiteid töö- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas ning selles suunas võiks edasi liikuda ka noorsootöö.

Anneli Meisterson, Saare maavalitsuse noorsoonõunik, linnavolikogu hariduskomisjoni esimees

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 66 korda, sh täna 1)