Maal ei sõideta maasturiga edevusest (15)

“Kas keegi tõepoolest arvab, et maal elav mikroettevõtja on endale sõiduauto liisinud selleks, et sellega kusagil metsade ja põldude vahel eputada?” küsib väikeettevõtja, Leisi Lapikoja omanik Maire Forsel, keda paneb nördima valitsuse plaan kehtestada firma autodele erisoodustusmaks.      

Lugesin valitsuse plaanist kehtestada firma autodele erisoodustusmaks. Kui ma muidu suhtun igasugu muudatustesse üsna rahulikult, siis sellega seoses tundsin küll, kuidas mul vererõhk tõuseb. Kas inimesed Toompeal ei tea üldse, kuidas maaelu käib? Kas keegi tõepoolest arvab, et maal elav mikroettevõtja on endale sõiduauto liisinud selleks, et sellega kusagil metsade ja põldude vahel eputada? Või usub keegi, et maal tegutsev ettevõtja on nii rikas, et saab oma ühemeheettevõttele osta ühe auto ja erasõitudeks teise?

Auto on hädavajalik

Eelmine valitsus püüdis midagi mikroettevõtjate jaoks ära teha, kehtestades käibemaksukohuslase alampiiri neljakümnele tuhandele eurole ja algatades debati ettevõtluskonto loomise üle. Kui uus valitsus kehtestab sõiduautode erisoodustusmaksu, siis ei ole neist uutest soodustustest mitte midagi kasu, sest mikroettevõtjale tõmmatakse lihtsalt vesi peale.

Sõiduauto on maal elades hädavajalik ja inimene valib endale auto just nimelt vajaduse, mitte edevuse pärast. Kas olete juhtunud mõnel nädalavahetusel nägema, kui jahimehed kusagil tee ääres ajujahiks kogunevad? Olete ehk tähele pannud, et enamik nende autodest on nelikveoga maasturid? Kas keegi arvab, et nad vajavad metsade vahel sõitmiseks sellist autot niisama edevusest või on nendel lihtsatel maameestel nii palju raha, et seda kalli auto peale priisata? Toyota Hilux või Nissan Patrol on maal elaval mikroettevõtjal sellepärast, et saaks jahisaagi autosse visata või sõita, aiateibad kastis, mööda karjamaad, et elektrikarjust teha.

Või selleks, et oma paati mere äärde viia. Fiat Punto või Toyota Yarisega selliseid sõite ei tee (automargid on juhuslikult valitud). Nelikveoga maasturiga ei sõida meie maainimesed Lõuna-Eesti kuplite vahel mitte selleks, et teistele oma jõukust või võimu demonstreerida – selliseid edevaid inimesi leiab pigem ühel teisel mäel ja see asub teatavasti Tallinnas.

Loodetavasti on valitsus erisoodustusmaksu planeerinud ka nendele sõiduautodele, mida riigikogu liikmed maksumaksja raha eest liisivad. Või pole keegi selle peale veel tulnud, et just seal asuvad need sõiduautod, mis igapäevaseks töölkäimiseks võimsat mootorit ja nelikvedu palju vähem vajavad kui maal elav mikroettevõtja? Kui riigikogu liikme jaoks on oma auto liisingu igakuine summa vaid väike osa tema kuusissetulekust, siis mikroettevõtja jaoks, kes niigi ots otsaga kokku tuleb, on kulud autole juba praegu väga arvestatav osa ettevõtte kogukuludest.

Ühemehe- või pereettevõtte jaoks, kes on vaid iseendale tööandjaks, on juba liisingumakse koos kindlustuste ja kütusekuluga piisavalt suur väljaminek. Sellele lisaks veel erisoodustusmaks kehtestada tähendaks, et paljudele võib igakuine kulu autole ulatuda näiteks varasema 500 euro asemel 750 euroni. Mikroettevõtja, kes niigi ei suuda naljalt üle paari tuhande euro kuukäivet teha, ei suuda seda lihtsalt maksta, aga ilma autota maal ju ei ela. Nii suretatakse välja viimasedki mikroettevõtjad, kes seni on suutnud ausalt makse makstes end ära elatada.

Suretatakse välja viimasedki

Peaminister Jüri Ratas on kohe oma võimule tuleku alguses deklareerinud, et majanduse käivitamiseks tuleb toetada regionaalseid ja sektoriaalseid maksuerisusi, et arendada ettevõtlust ja töökohtade loomist – siin on nüüd see koht, kus saaks midagi reaalselt ära teha. Säästke maapiirkondades tegutsevaid mikroettevõtjaid sõiduauto erisoodustusmaksust, et viimasedki maale jäänud ettevõtlikud inimesed siit jalga ei laseks! See on vähim, mida te Eesti maaelu säilimiseks praegu teha saaksite.

Ilmus 18. jaanuaril Delfi Ärilehes.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 143 korda, sh täna 1)