Masu tuli saarde joostes, minema roomab senimaani (2)

Saamaks sotti, kuivõrd suur lõhe haigutab buumiaegsete ja praeguste kinnisvarahindade vahel Saaremaal, võttis Saarte Hääl appi kohalikud maaklerid. Kui mõni ütleb, et lõhet nagu polegi, siis teine tõdeb, et teo kombel lahkuva masu tõttu on praegused hinnad isegi 20 protsenti madalamad.

Saaremaa korterite hinnad hakkasid Domus Kinnisvara maakleri Jüri Aljase andmeil mandriga võrreldes langema umbes pooleaastase nihkega. Veel sama aastanumbri sees     ilmnesid esimesed märgid turu jahtumisest ja põhi oli käes 2009. aastal.

“Masu tuli joostes, aga minema hakkas ta roomates ja tundub, et väinatammini pole masu veel jõudnud,” tunnistas maakler.

Ta nentis, et kui Tallinnas võtsid hinnad kursi ülespoole juba 2009. aasta lõpus, siis Saaremaa hinnagraafik tegi kerge tõusujõnksu alles 2011. aasta teises pooles ja hoiab rohkem maadligi tänaseni.

Erinevad maaklerid on väitnud, et Eestis on korterite hinnad praegu isegi kõrgemad kui buumiaastatel. Saaremaa kohta see väide aga ei käi. Aljas kinnitas, et Tallinnas ongi korterite hinnad praeguseks keskmiselt buumiaegsel tasemel tagasi, mõni protsent üles- või allapoole sõltuvalt korteri suurusest. “Saaremaa kohta see väide ei kehti. Kuressaare korterite keskmine hind on täna 22% madalam kui kümme aastat tagasi 2007. aastal.”

Kerge tõus 2011. aastal

Maa-ameti tehingute statistika järgi oli 2007. aastal Kuressaares kahetoalise korteri ruutmeetri keskmine hind Jüri Aljase andmetel 987 eurot ehk umbes 45 m2 korteri eest maksti keskmiselt 45 000 eurot.

Tolleaegsed müügikuulutused paigutavad sarnase korteri keskmise pakkumishinna 55 000 euro kanti ehk üle 1200 €/m2.

Müüdud kolmetoaliste, umbes 60 m2 korterite keskmine hind oli siis 1004 €/m2 ja seega oli keskmine sellise korteri hind üle 60 000 euro. Vastavad pakkumishinnad kuulutuste järgi olid üle 70 000 euro korteri eest.

Praegu on Kuressaare 45 m2 korteri keskmine ruutmeetri hind 790 €/m2 ehk täiesti tavaline, pigem vanemas majas asuv kahetoaline korter maksab umbes 35 000 eurot.

Keskmine kolmetoaline maksab samal ajal aga 44 000 eurot ja ruutmeetri hind on siis samuti vastavalt madalam, 732 €/m2. “2007. aastaga võrreldes on korterite hinnad praegu 20% madalamad,” nentis Aljas.

Samas möönis ta, et pakkumishindade ja tegelike müügihindade suhe on kümne aasta lõikes samaks jäänud. “Müüja küsib korteri eest turuhinnast ikka 20% kõrgemat hinda,” märkis ta.

Statistika toob Jüri Aljase sõnul välja ka ühe selge buumiaegse kinnisvaraturu haigussümptomi. Nimelt oli siis kolmetoalise korteri ruutmeetri hind kõrgem kui kahetoalisel. “Nüüdseks on turuloogika jälle paika loksunud – mida väiksem korter, seda kõrgem on ruutmeetri hind,” tähendas ta.

Aljas lähtub mõttest, et õige aeg õnnelikuks eluks ongi täna – kinnisvaraturu seisu ei tohi enda jaoks takistuseks mõelda. “Hindade tõusu või langust oodatud aastad on tavainimese jaoks kaotatud aeg,” nentis maakler.

Kui noorele perele on vaja oma kodu ja jõud vähegi peale hakkab, tuleb see osta või ehitada, leidis ta. “Suurde majja või korterisse üksi jäänud eakal inimesel on mõistlik see müüa ja väiksemal pinnal vähemate muredega edasi elada,” sõnas Jüri Aljas.

Kinlux Vara maakler Anli Alliksoon-Juursalu (pildil) tõdes aga, et tegelikult ei olegi kinnisvara hinnad korterite osas kümne aastaga suures plaanis kuigi palju muutunud.

“Ka masu ajal ei langenud korterite hinnad väga dramaatiliselt – pikenes lihtsalt periood, mille jooksul oli võimalik korter maha müüa,” märkis ta.

Küll on aga Anli Alliksoon-Juursalu sõnutsi oluliselt muutunud ostjate soovid. Kui 2007. aastal eelistati kindlasti kahetoalisi kortereid, siis 2017. aastal otsitakse pigem kolmetoalisi kortereid. Lisaks – kui 2007. aastal oli Kuressaares aktiivses müügis ca 100 korterit, siis tänavu on neid ca 60.

Samuti on muutunud ka mood. Kümme aastat tagasi lõhuti maakleri sõnul massiliselt köögi seinu maha, sest moes oli avatud planeering.

Hinda hoiti meelega ülal

“2017 on tagasi jõutud selleni, et köök võiks ikkagi elutoast pigem eraldi olla,” nentis maakler.

Kinlux Vara maaklerite arvamus on, et kinnisvara hinnad ei ole olnud kõrged, siis madalad ja siis jälle kõrged. Saaremaal on hinnad olnud stabiilsed, kuid masu tekitas väga pika müügiperioodi.

“Omal moel on see tingitud ka sellest, et kuni 2007. aastani ostetud kinnisvara soetusmaksumus oli kõrge ning keegi ei soovinud müüa alla selle hinna, mis ta panka võlgu oli,” rääkis Alliksoon-Juursalu. “Seega hoiti masu ajal kinnisvara müügis sellise hinnaga, et ise ei peaks panka peale maksma.”

LVM Kinnisvara juhatuse liikme Ingmar Saksingu (pildil) hinnangul on 2007. ja 2017. aasta võrdluses suuresti muutunud Saaremaa kinnisvaratehingute finantseerimise põhimõtted.

Kui toona finantseeriti enamikku tehinguid pangalaenuga, siis sellele järgneval perioodil, kaasa arvatud 2017. aastal, finantseeritakse enamik tehinguid omavahendite arvelt. “Ehk pangalaenude osakaal Saaremaa kinnisvaraturul on vähenenud,” kinnitas Saksing.

Tema kõrvutas siinseid hindu ka Harjumaa hindadega, mis kahtlemata on Eestis kõrgeimad. Siinsel korteriturul oli Harjumaa korterituruga vahe kõige väiksem 2010. aastal.

“Siis oli saarlasel kõige kasulikum müüa oma kinnisvara, et osta uus kodu mandril,” tähendas Saksing. Pärast 2010. aastat on vahed järjest suurenenud ja kasvutemposid arvestades on see trend jätkuv.

Saaremaa elamuturu jaoks oli samuti märgiline 2010. aasta. “Sel aastal oli võimalik Saaremaal elamut müües osta laekunud raha eest asemele elamu Harjumaal,” kinnitas Ingmar Saksing.

Sealt edasi on vahe aga kiiremini suurenenud ja praegu on see juba ligi 40%. “Ehk müües Saaremaal sajaruutmeetrise maja, tuleb Harjumaal leppida 60-ruutmeetrisega,” ütles Saksing.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 877 korda, sh täna 1)