Koolitüdrukute liikumisaktiivsus jätab soovida (1)

“Koolil on võimalik lapsed rohkem liikuma panna,” leiavad Saaremaa ühisgümnaasiumis õppivate tütarlaste liikumisaktiivsust uurinud kehalise kasvatuse õpetajad Tiiu Haavik ja Ly Haandi.

Maailma Terviseorganisatsiooni nõue on, et lapsed ja noored peaksid tegelema mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehalise tegevusega vähemalt 60 minutit päevas. Ja nii iga päev.

Soovitatav füüsiline tegevus on näiteks igapäevane jalgsi või jalgrattaga koolitulek ja koolist koju minek, sportlik tegevus koolipäeval (kehalise kasvatuse tunnid, spordiringid koolis, aktiivsed vahetunnid). Pärast kooli peaksid õpilased kolm-neli korda nädalas tegema regulaarset trenni. Oluline on ka sportlik vaba aja veetmine: pikemad jalutuskäigud, kiirkõnd, matkamine, jalgrattasõit, ujumine.

Need on nõuded, milline on aga tegelik olukord? Et teada saada, kas õpilaste liikumisaktiivsus vastab Maailma Terviseorganisatsiooni nõuetele, korraldasime mullu detsembris SÜG-i 7. ja 10. klassi tütarlaste seas kirjaliku küsitluse.

Pidasid päevikut

Andsime 5. detsembril koolis viibinud õpilastele küsimustiku, millele palusime vastata viiel järjestikusel koolipäeval. Õpilane märkis päevikusse kogu oma füüsilise tegevuse minutites alates esmaspäevast, 5. detsembrist kuni reede, 9. detsembrini.

7. klassi õpilastest tagastas liikumispäeviku täidetuna 12 tüdrukut, 10. a, b ja c klassi õpilastest aga kokku 18 neidu. Kahjuks jõudsid mõned väljajagatud päevikud vastajate haigestumise tõttu meieni alles pärast kokkuvõtete tegemist.

Mida me siis õpilastelt küsisime? Uurisime hommikuse koolituleku ja koolist kojumineku kohta – kas tullakse ja minnakse jalgsi, jalgrattaga või bussi/autoga – ja sportliku tegeluse kohta koolipäeval.

Samuti huvitas meid tütarlaste füüsiline tegelus pärast kooli. Uurisime, kas ja kui palju käivad tüdrukud trennis spordiklubis, spordikoolis või kooli spordiringis. Soovisime teada ka nende iseseisva treeningu kohta – kas harrastatakse näiteks kiirkõndi, kepikõndi, jalgrattasõitu või muud füüsilist tegevust.

7. klassi tüdrukute päevikuid vaadates selgus, et füüsiline koormus jaotub lastel viie päeva jooksul üsna ebaühtlaselt. Näiteks ühel 7. klassi tüdrukul kogunes aktiivse liikumise minuteid esmaspäevast reedeni järgmiselt: 130, 120, 220, 50 ja 30. Teine vastanu tegeles aga liikumisega viiel järjestikusel koolipäeval vastavalt 70, 10, 10, 100 ja 10 minutit.

Kahel tüdrukul tuli füüsilist tegelust ette vaid kahel päeval nädalas, ühel päeval 120 ja teisel 210 minutit. Kolmel nädalapäeval ei läinud neil aga kirja ainsatki aktiivse liikumise minutit.

10. klassi neidude liikumispäevikutest kokkuvõtteid tehes selgus, et nõudele tegelda päevas 60 minutit intensiivse liikumisega vastab viie koolipäeva uuringus kolm neidu 18-st. Nemad olid aktiivse füüsilise tegevusega seotud vähemalt 60 minutit igal koolipäeval. Vastajate arvu silmas pidades on see kõigest 17%.

Regulaarselt käis detsembris klubides treenimas kaheksa 10. klassi neidu, neist kaks kahes erinevas trennis. Kolm neidu tegeles Kuressaare Kesklinna spordiklubis kikkpoksiga, kaks tütarlast käis tantsimas Semiiris, kaks SÜG-i rahvatantsurühmas Öieti ja üks Sõleseppade rahvatantsurühmas. Üks tütarlaps tegi kergejõustikutrenni spordikoolis, üks käis ratsaspordiklubis.

Kümme neidu regulaarselt trennides aga ei käi.

Sport koolis au sisse!

Kas ja mida saaks kool teha, et laste liikumisaktiivsus tõuseks? Leiame, et abi oleks muu hulgas sellest, kui sportlik eluviis koolis taas au sisse tõstetaks.

Praeguste paaristundide asemel võiks kehalise kasvatuse tunnid viia lahku kaheks 45 minuti pikkuseks tunniks nädalas. Samuti tuleks läbi vaadata võimalused seada põhikooli III astmes sisse kolmas kehalise kasvatuse tund nädalas.

Kehalise kasvatuse valikkursus võiks gümnaasiumis olla kõigile kohustuslik kursus. Laiendada tuleks tasuta sportlike huviringide valikut koolis.

Õpilasi paneksid rohkem liikuma ka liikumisvahetunnid, näiteks tantsu- ja pallimängu vahetunnid. Viimastes saaksid õpilased mängida näiteks sulgpalli või visata korvpalli.

Seega – paremini saaks alati ja paljugi saab selles osas ära teha kool.         

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 483 korda, sh täna 1)