Teadlased üritavad alvarite liigirikkust taastada seente abil

KASVUHOONES: Tanel Vahter keset taimede kaasabil kasvatatud mükoriisaseeni.
ARHIIV

Tartu ülikooli botaanikud viivad Saaremaal läbi ainulaadse katse, mille käigus proovitakse taastatud pärandkooslustel liigirikkust suurendada mükoriisaseente abil.

“Kuna mükoriisaseente roll taimede elus on üldtuntuks saanud alles viimaste kümnendite jooksul, on nende kasutamine kogu maailmas veel lapsekingades,” ütles Tartu ülikooli taimeökoloogia doktorant, projektijuht Tanel Vahter. “Seetõttu on meie lähenemine uuenduslik kogu maailmas, Eestis ja lähivälismaal aga kahtlemata ainulaadne.”

Vahter rääkis, et kinnikasvanud puisniitude ja alvarite puhtaks raiumise järel võib täisväärtusliku koosluse kujunemiseks kuluda aastakümneid järjepidevat hooldust. Taimestiku aeglase taastumise üks põhjus on niidutaimestikuga kokkusobiva mullaelustiku puudumine, kus olulist rolli mängivad mükoriisat moodustavad seened.

Üldise arusaama kohaselt toimub mükoriisa kaudu suhkrute transport taimelt seenele ning vastutasuks saab taim seenelt mitmesuguseid seeneniidistiku poolt mullast kogutud toiteaineid ja kaitset taimekahjustajate eest.

Vahteri sõnul tekkis tal mõte kasutada ökosüsteemide taastamiseks seente abi juba magistriõpingute käigus. Idee elluviimiseks kogus noor teadlane Saaremaa alvaritelt ja puisniitudelt mulda ja paljundas selles elavat krohmseenekooslust Tartu ülikooli botaanikaosakonna kasvuhoones. “Teatud mõttes saab seda protsessi võrrelda leivateoga – kasutame looduslikku mulda juuretisena saamaks taas “leiba” ehk elustikurikast mulda,” selgitas Vahter. Saadud “juuretis” on Vahteri sõnul mullaelustiku liigilise koosseisu poolest sarnane heas seisus alvarite või puisniitude mullaga, ilma et selle saamiseks oleks pidanud üles kaevama väärtuslikke taimekooslusi.

“Juuretise” mõju taastumisele katsetatakse koos looduslike seemnete külviga, mille kogumisel on suureks abiks olnud Mart Meriste oma isevalmistatud kogumismasinaga.

Katsed viiakse läbi prooviruutudel Lääne- ja Saaremaa puisniitudel ja alvaritel. Saaremaal on uuringualade valikus puisniidud Saaremetsa, Kingli, Võrsna, Põldeniidi ja Kasemetsa hoiualal.

Projekti valitud alvarid on taastatud projekti “Life To Alvars” raames. Valikusse kuuluvad alvarid Rannaniidi pankade maastikukaitsealal, Rannaniidi hoiualal, Väikese väina hoiualal Koguvas, Võilaiu hoiualal, Kasti lahe hoiualal, Sutu lahe hoiualal, Ranna hoiualal ja Kingli hoiualal.

Uuringu välitööd algavad 2017. aasta kevadperioodil ja katsealade seire kestab 2019. aasta lõpuni. Katseprojekti läbiviimiseks tehakse koostööd tosina maaomanikuga Saaremaal ja Muhus.

Projekti tulemusi saab tulevikus kasutada poollooduslike koosluste taastamise planeerimisel, läbiviimisel ja koosluste hooldamisel.

Kirjeldatud katsed on osa Tanel Vahteri doktoritööst “Arbuskulaar-mükoriissete seente kasutamine taimkatte taastamiseks”.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 398 korda, sh täna 1)