Rasputin ei olnud hull, joodik ega ka seelikukütt (3)

KES OLI SÜÜDI? Ameerika ajaloolane Douglas Smith on Venemaa ajalugu uurinud palju ja põhjalikult. Möödunud sügisel ilmunud raamatus suhtub ta sada aastat tagasi Peterburis mõrvatud Grigori Rasputinisse väga inimlikult ja soojalt ega pea teda Vene impeeriumi allakäigu ja huku ainusüüdlaseks.
WSJ.COM

Läinud aasta eelviimasel päeval möödus täpselt 100 aastat päevast, mil Venemaa toonases pealinnas Peterburis tapeti lähiajaloo üks skandaalsemaid ja mõistatuslikumaid isikuid – Grigori Rasputin. Hiljuti nägi trükivalgust uurimus, milles ameerika ajaloolane Douglas Smith vaatleb Rasputini kohta levinud müüte ja püüab need üksteise järel ümber lükata.

Grigori Rasputin kuulub nende isiksuste hulka, kelle kohta levitatud müüdid on säilinud terve sajandi. Kuna äsja möödus täpselt sada aastat tema tapmisest, tekitas see tähtpäev paljudes ajaloolastes huvi veel kord uurida “hullu munga” lugu ja iseloomu. Selle teemaga on tegelenud ka USA ajaloolane Douglas Smith oma viimases raamatus “Rasputin: usk, võim ja Romanovite loojang” (Rasputin: Faith, Power, and the Twilight of the Romanovs). 

Rasputin mõrvati 1916. aasta ööl vastu 30. detsembrit. See oli aeg, mil Esimene maailmasõda oli haripunktis. Järgmisel päeval leiti ta surnukeha Neeva jõest. Kohtuekspertiis tuvastas peksmise tagajärjel tekitatud vigastusi, põletushaavu ja mitmeid kuulijälgi. Neist üks otsmikul.

Selge oli, et Rasputin oli tapetud. Tema lõpp oli traagiline. Juba mõne aja pärast tabab sama saatus ka Vene impeeriumi ja seda enam kui 300 aastat valitsenud Romanovite perekonda. 1918. aasta suvel mõrvavad enamlased viimase Vene keisri Nikolai II ja tema perekonna.

Skandaalne isiksus

Kes ajaloosündmustega kursis, peaks teadma, et sada aastat tagasi polnud sündmuste selline areng paljudele üllatuseks. Kõike seda oli korduvalt ennustatud. Oli ju Rasputin enda vastu häälestanud pea kogu Vene aadelkonna ja Peterburi poliitilise eliidi.

See Siberist pärit munk oli pälvinud imeravitseja kuulsuse juba oma rännakute ajal mööda Venemaad. Eluviisilt oli ta erak. Riigis levivad kuuldused jõudsid peagi ka keisrinna Aleksandra Fjodorovnani (sündinud Hesseni printsess Victoria Alix Helena Louise Beatrice, kelle emapoolne vanaema oli kuulus Briti kuninganna Victoria).

Just Venemaa viimane keisrinna tuli mõttele pöörduda Rasputini poole. Ta lootis siiralt, et püha mees aitab tervendada tema poega Alekseid, kes põdes hemofiiliat. Troonipärijat terveks ravida siiski ei õnnestunud. Küll aga levis toona kuuldusi, et Rasputin oli võimeline parandama poisi enesetunnet ja leevendama tema valusid, kasutades selleks meetodeid, mis olid ametliku meditsiiniga vastuolus.

Ajaloolane Douglas Smith seletab seda paljuski juhusega ja poisi ema suure armastusega oma lapse vastu. Seda lugedes meenuvad tahtmatult kunagise diskobändi Boney M ühe hiti refrääni sõnad: Ra-ra Rasputin, Lover of the Russian queen… Ra-ra Rasputin, Russia’s greatest love machine…

Täispikk lugu ilmus laupäevases Saarte Hääles.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 955 korda, sh täna 1)