Dejevo – hääbuv kummitus Karujärve kaldal

VISAD MÜÜRID: Borja Vorošilov imestab, kui kangekaelselt saun-pesumaja, kus temagi on nooruses ihu kasimas käinud, loodusele vastu paneb ega ole isegi katusel kasvavatele puudele veel alla vandunud.
MAANUS MASING

Karujärve sõjaväebaasi juures asunud Dejevo sõjaväeküla viimane elanik Leida Vorošilova siirdus manalateele 2003. aastal. Tema lapselapsed Tanja ja Anneli on ühed vähestest, kes on sõjaväekülas üles kasvanud ja siiani Saaremaal elavad.

Dejevo kõige viimane elanik oli Tiirimetsast pärit Leida Vorošilova, neiupõlvenimega Kuldsaar. Leida abiellus Siberist pärit ja Vene sõjaväega saarele sattunud Alekseiga, kes hiljem töötas Karujärve sõjaväebaasi saunas. Leida ise oli ameti poolest meteoroloog. Perre sündisid tütar Maia ja poeg Boriss.

Leida poeg Boriss Vorošilov, kes peab praegu pensionipõlve Kuressaares, käib Karujärvel vähemalt korra igal aastal. Seenel ja niisama jalutamas. 1970.–80. aastatel töötas ta aga Aia tänava sõjaväeosas kütuseteenistuse ülemana. Tema korraldada oli kuue bensiiniauto töö, mis iga päev vedasid naftabaasist kütust väeosadesse, sealhulgas ka Karujärvele, kus oli möödunud tema poisipõlv.

Ehitusmaterjal Hankost

Karujärve-äärne maa läks sõjaväebaasi alla 1939. aastal. Kohalikud elanikud said kasarmute ehitamisel tööd ja head teenistust. Paljud mehed üle terve Saaremaa jätsid kodumajapidamised naiste hoolde ja sõitsid Karujärve ehitustöödele raha teenima, räägib ta. Majade materjal pärinenud Soomest Hanko sõjaväebaasist, mille sulgemise järel sealsed hooned koost lahti võeti, palgid nummerdati ja toodi Karujärvele.

Küla ise oli avatud, aedadega olid piiratud vaid sõjaväeüksused, mäletab Borja. Baasi rajamisega suleti ka vana Pidulasse viiv maantee, kuna see jäi sõjaväeosa territooriumile ja selle asemele ehitati uus tee sinna, kus ta ka tänapäeval mööda järve äärt kulgeb.

Alguses paiknes Karujärvel tankiüksus, aga kuuekümnendatel aastatel rajati sinna juba Saaremaa suurim raketibaas, mis hõlmas kokku 1500 hektarit maad. Endine raketiväelane Sulev Truuväärt rääkis 2008. aasta Saarte Hääles, et kuni 1966. aastani baseerus Karujärvel amfiibtankide pataljon. Siis toodi sinna õhutõrjeraketiväeosa tehniline divisjon ja alustati suurte rakettide positsioonide ehitamist.

Seda mida Kristina Kretova ja Mehis Tulk Dejevo kohta veel teada said, loe laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 900 korda, sh täna 1)