Jürgen Ligi: võimu kaugenemine on reformi ebameeldivam pool (4)

FOTO: EERO VABAMÄGI/POSTIMEES

Eesti Vabariigi elukutselisim minister Jürgen Ligi töötas aastaid tagasi Saaremaal, kuna oli pealinna jaoks oma sõnul lihtsalt liiga vaene. Saaremaa juurtega mees tundis just Kaarma vallamajas nõunikuna töötades, et temast on midagi kasu.

Jürgen Ligi sõnul pole poliitikutel mõtet Saaremaalt hääli püüda lubadusega “saarlastele olgu praamisõit tasuta”. Tasuta asju pole olemas.

Lugesin hiljuti lehest ühele teie erakonnakaaslasele omistatud väidet, et te olevat elukutseline solvuja. Mis amet või hobi see selline on?

Anonüümne sildistamine on nõrga inimese töö. See ütleja pole hakkama saanud sisulistes vaidlustustes, mis teda kindlasti frustreerib. Selline fraas ei iseloomusta mu meelelaadi absoluutselt. Järele mõeldes meenub vahest üks üle aastate südamest solvumine. Küsija seadis kahtluse alla mu aususe ja on kaheldud erialases pädevuses, aga need on suured haruldused.

On teil vahel pähe tulnud, et oleks võinud oma väljaütlemistes veidi tagasihoidlikum olla? Mõni ministrikoht oleks pikemalt käes olnud ja päris mitu selgitamist ka vähem.

Ei ole. Ma ei ütle midagi kogemata ega ütle asjade kohta, mida ma ei tunne. “Väljaütlemine” on üks tobe sõna. Ma sooviks just, et poliitikuil oleks rohkem öelda ja nad ei jätaks asju nii palju välja ütlemata omakasust ja populaarsuse nimel.

Kui te kunagi töötasite Saaremaal ATK-s (agrotööstuskoondis – toim) või Kaarma vallavalitsuses, kas oskasite siis vähegi ette näha, mis teid aastate pärast ees ootab? Pikemas vaates siis.

Elu on mu ootusi alati ületanud, sest ma pole ühestki ametist unistanud, vaid olen ennast harinud. Saaremaa ajal lõpetasin teist ja peaaegu ka kolmandat korda ülikooli. Lisaks õppisin paljudel kursustel. See kõik lõi võimalusi ja eneseusku, aga ei toonud vahetut kasu. Korralike ametiteni jõudmine võttis mul aega. ATK ajal olin täiesti kasutu.

Kuidas te üldse Saaremaale selliste kohtade peale tööle sattusite? Valla majandusnõuniku koht kaugel saarel pole noorele mandrimehele just unistuste töö.

Mul polnud Tallinnas väikeste lastega kusagil elada ja olin pealinna jaoks lihtsalt vaene. Valla majandusnõunik oli vist esimene amet, kus hakkasin tundma natuke tulemusi. Seda ka, et ettevalmistus hakkas ametile järele jõudma. Vallavanem Jüri Pärtel seevastu poetas mu lahkumise ajal, et arvas kohe, kuidas ma peagi midagi kobedamat leian. Minus endas sellist eneseusku polnud ja selle pärast nii palju õppisingi.

Teie isa on saarlane. Kas Saaremaa valisite just seepärast või oli see lihtsalt üks koht teiste seas?

Jah, isa side aitas. Tal oli nostalgiline soov teha ühest lapsest pärissaarlane. Aasta pärast isa ennast enam polnud, aga ta nägi mu lapsed ära. Pilt temast Saaremaal, pojapoeg kukil, oli nagu missiooni teostumine.

Palju te Kaarma valla ja hilisema Lääne-Saare valla asjadega täna kursis olete? Lääne-Saare oli ju ka haldusreformi teemal omamoodi teerajaja.

Põgusalt ikka olen, aga erialaselt olen teistes teemades sees. Küsin sõpradelt Saaremaa asjade kohta tihti. Otsustamise tasandil vaidlesin vastu Saaremaa valla nime panekule Lääne-Saaremaa ühinenud valdadele.

Mida te endise omavalitsustöötajana haldusreformist üldiselt arvate? Kas oleme juba hiljaks jäänud, nagu Aivar Pohlak hiljuti Saarte Hääles väitis. Et nüüdne reform on vaid formaalne ega muuda midagi.

Ei ole see formaalne ega ole ka hiljaks jäänud. Väga hea, et teeme teda ajahetkel, mil sellele on suur avalik toetus. Mitte ei tee toore jõuga.

Kasu temast pole valla piiride muutmises, vaid suuremas pildis kulude planeerimise ja võimekamate spetsialistide näol. Mu sisetunne on siiski ka nukker, sest haldusjaotus ja kohalikud nimed on kultuuripärand. Võimu kohalikust inimesest kaugemale kolimine on asja teine ebameeldiv külg.

Ida-Saaremaal taheti kolme valla ühinemist, aga kakssada hinge oleks jäänud 5000-st puudu. Loobuti. Nüüd ütleb uus valitsus, et oleks ehk saanud küll. Miks ei oleks võinud eelmise valitsuse ajal kohe vastu tulla?

Kuhugi tuleb piir tõmmata. Ma ei jõudnud osaleda konkreetsete ühinemiste otsustamises, seepärast neid ei kommenteeriks. Uus valitsus poleks aga pidanud segaseid sõnumeid jagama ja head onu mängima. Seda arvan küll.

Kas väikesaared vajavad halduslikku erikohtlemist? Vaidlus Ruhnu üle on siin vihjeks.

Ei pruugi tingimata vajada. Omavalitsus on siiski hulk rohkemaid standardeid, kui seda on küla.

Uued parvlaevad saabuvad vaikselt kodusadamatesse. Mida te kogu sellest praamisaagast arvate? Oli seda kõike siis vaja?

“Leedole tuleb ära teha” poleks tohtinud olla valitsuse motiiv. Selle motiivi ütles isegi üks minister välja. Kogu aur pidanuks minema teenuse kvaliteedile ja hinna mõistlikkusele.

Hiljuti sai naaberlehe pealkirjast lugeda, et Jüri Ratase arvates peaks praamisõit saarlastele tasuta olema. Kas peaks?

Poliitikud ei tohiks hääli osta. Tasuta asjad pole võimalikud ei majanduslikult ega moraalselt. Toimivas ühiskonnas peaks inimesed teadma, et asjad maksavad.     Vaielda tuleb selle üle, et kui palju toetab tarbijat taolise teenuse puhul maksumaksja.

Olete olnud neljal erineval ministrikohal. Kaitse-, rahandus-, haridus- ja välisminister. Kui need pingeritta panna, milline see rida siis oleks?

Jätaksin nad ajalisse järjestusse. Kõik on hindamatud kogemused ja kõigist on soojad mälestused nii inimeste toetuse kui ka tulemuste mõttes. Julm oli see, et välisministrina ei olnud aega suurt midagi tõestada. Hoo sain seal üles küll.

Esitaks igast valdkonnast ühe küsimuse. Alustame kaitsega. Kas Saaremaal peaks paiknema mõni kaitseväe osa? Naabersaar Gotland suurendas alles hiljuti teatud põhjustel kaitseväe kohalolekut.

Territooriumi kaitseb Kaitseliit. Väeosade paiknemine ei otsusta kaitsevõimet. Minu arvates on nii me oma kui ka liitlasvägede paiknemine praegu mõistlik. NATO-sse mittekuuluvad Rootsi või Soome ei saagi sama ökonoomsed olla.

Rahandus. Kas Saaremaa (ja ehk ka teised saared) peaks saama maksusoodustusi?

Soodustust maksusüsteemis vajame kõik. Jutud maksusoodustustest on aga samasugune häälte ostmine kui tasuta asjade lubamine. Kodanik peab tundma, et ka oma riigi eest peame ühiselt maksma. Teeme seda kõik, võimalikult ausalt ja vähe. Maksuerandid jagunevad alati ebaõiglaselt ja ei jõua kunagi tegelike abivajajateni, sest nemad praktiliselt ei maksagi makse. Maksuerandid sünnitavad sahkerdamisi. Ühiskond ei võida sellest midagi, kui maksu vältimiseks hakatakse oma aadresse muutma. See on ju imelihtne. Maksuvaba miinimumi peab küll tõstma ja sellel on ka regionaalpoliitiline mõju.

Haridus. Kuressaare puksib hirmsasti riigigümnaasiumile vastu. On seda siis siia vaja või ei?

Seadus näeb seda ette ja raha on planeeritud. Emotsionaalselt on raske valida, aga riigigümnaasiumid on meie suur õnnestumine kvaliteedi ja valikuvõimaluste poolest. Mina võtaksin vastu.

Välispoliitika. Kas Saaremaa võiks olla samasugune piirkond nagu Ahvenamaa? Oma laiemate õigustega.

Ahvenamaa on erandliku ajalooga ja seepärast tavapäratu. Eestis tuleks küsida, miks peaks Võrumaa olema väiksemate õigustega kui Saaremaa. Ma ei näe omavalitsussüsteemis õiguste vähesuse probleemi ja saared saavad neid nautida täie rinnaga, nagunii hoiavad inimesed siin rohkem kokku.

Ees on kohalike omavalitsuste valimised, kas kandideerite ka kuskil?

Tõenäoliselt Tallinnas.

Saaremaal on tekkimas suured valimisliidud. Mida teie arvate võrdlusest valimisliit versus erakonna nimekiri?

Erakonnad on pädevamad ja pikema vastutusega ühendused. Kohalikud osakonnad on ka väga iseseisvad kohalike asjades. Mõistan ninakirtsutusi erakondliku enesemääratluse peale, aga eelistan inimesi ja ühendusi nende õigete nimedega. Mitteparteilised parteid ja mittepoliitikutest poliitikud jäävad liiga sageli lihtsaks ebasiiruseks ja arvestuseks, et poliitika eitamine ühiskonnakorralduses toob hääli.

Lõpuks üks väheke filosoofilisem küsimus ka. Mis on elu mõte?

Elus eneses ja tema edasikandmises. Meie kohus on elada teda väärikalt ja pühendumusega teistele eludele.


JÜRGEN LIGI SAAREMAAL

  • Saaremaa ATK, pea­spetsialist 1989
  • Kaubandus-Tööstuskoja Saaremaa osakonna juhataja 1989–1990
  • Ettevõtluskonsultant 1992
  • Kaarma Vallavalitsus, majandusnõunik 1992–1993
  • EVEA Panga Kuressaare filiaal, juhataja 1993–1995
  • 1995. aastal valiti ta siinsest ringkonnast riigikogusse.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 532 korda, sh täna 1)