Elatisabi riigilt lastele – perede uus võimalus (1)

Tänavu jaanuarist käivitus uus elatisabiskeem, millega riik tagab igakuise elatisraha ühe vanemaga kasvavale lapsele ja nõuab elatisvõlglasest vanemalt võla ise välja. Kas muudatusest on loodetud abi?

Enno Kermik, kohtutäitur:

Elatisabisüsteem kui uus võimalus on kindlasti vajalik, sest maksmisest hoiduvate inimeste seas leidub nii maksejõuetuid kui ka seaduseaukude ärakasutajaid.

Mida muudab uus elatis­abisüsteem paremaks laste ja neid kasvatavate vanemate jaoks? Kui kõik dokumendid korras, siis 100 eurot lapse kohta kuus peaks uue korra kohaselt olema garanteeritud igale lapsele. Eks see mingi kindluse ju ikka anna.

Paraku on uue elatis­abi­skeemiga seonduv praegu alles üsna segane. Nagu iga uue asja sissetöötamise korral, lisandub uuendusi, parandusi ja muudatusi. Süsteemi paikaloksumine ja toimima hakkamine on keeruline.

Milline saab tulevikus olema elatisabiga seotud menetluste või sellest kasu saavate laste arv, pole võimalik prognoosida. See selgub igal konkreetsel kuul pärast avaldusi ja makseid. Pole ju selge seegi, kas nüüd pöörduvad kohtusse ja siis ka täiturite poole need, kes enne polnud üldse lasknud elatist välja mõista, kuna pidasid selle kättesaamist lootusetuks.

Ilmselt ei mõjuta uus süsteem võlglastelt raha kättesaamist aga mitte kuidagi, sest ka siiani on täiturid teinud nii palju kui võimalik ja lubatud, et elatis oleks makstud.  

Süsteemi kasutusele võtmisega suureneb aga jälle oluliselt täiturite (tasuta tehtava) töö maht nii avalduste menetlemisel kui ka seadusandluse selgitamisel.

Loogilisem olnuks ehk esitada avaldusi – koos vastava tõendiga meilt – otse maksjale. Aga siis pidanuks riik ise tegema selleks ka kulutusi, sealhulgas ilmselt palkama täiendavaid inimesi, eraldama neile töövahendid ja -ruumid. Selleks võinuks kasutada täituri poolt riigi kasuks sissenõutavaid summasid või vähemalt elatise nõuetes tasudelt laekuvaid maksusid – käibemaks, sotsiaalmaks, tulumaks igast nn täituri tasust igas menetluses lähevad ju riigile.

Kui palju sellest süsteemist kasu on, saab hinnata tegelike tulemuste põhjal pärast süsteemi käivitumist. Hinnata oskab kõige paremini see, kes valdab kogu infot maksmiste kohta.

Lembitu Kitt, võlanõudja:

Nii, et riik toetab lapsi ja nõuab rongaisadelt võlad välja, oleks pidanud ammu olema. Soomes on see juba ammu nii. Riik peab ju oma kodanikke, lapsi, aitama. Kui see uus süsteem toimima hakkaks, oleks tore.

Meie firma on varem rongaisadelt raha välja nõudnud, aga loobusime. Oli mehi, kes olid nõus oma lastele raha maksma, aga suuresti oli see töö meie jaoks paras ajaraiskamine ja närvikulu, millega me ei teeninud midagi.

Mul on kahju nendest naistest, kelle laste isad ei taha oma kohustusi täita. Kui aga riik ei suuda ise oma rahva eest hoolitseda, ei suuda meie ka sellega tegeleda.

Teine asi oleks olnud siis, kui riik oleks teinud meiega kokkuleppe ja maksaks meile iga kuu mingi konkreetse summa, mille eest hakkaksime iga kuu rongaisadelt võlgasid välja nõudma. Vähemalt on meil poistega heameel, et tänu sellele, et see rongaisade teema omal ajal Eesti Ekspressi läks, hakkasid asjad liikuma.

Riik hakkas vaatama, kui mitu tuhat võlgnikku on ja kui palju raha on meie lastel saamata. Kui Eesti Ekspress poleks sellest omal ajal kirjutanud, oleks see probleem siiamaani üleval.

Kaili Uusmaa, sotsiaalkindlustusameti kommunikatsioonijuht:

Elatisabi puhul on kaks mõistet: kohtumenetlusaegne elatisabi ja täitemenetlusaegne elatisabi. See viimane lisandus käesolevast aastast ja tähendab seda, et kui varem oli võimalik elatisabi taotleda vaid kohtumenetluse alustamise korral, siis uue skeemi järgi on elatis­abi võimalik taotleda ka täitemenetluse ajal. Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse siis, kui täitemenetlus on kestnud vähemalt neli kuud. Seega tulevad täitemenetlusaegse elatis­abi saajate andmed meile alles märtsiks.

Tänavu jaanuaris oli kohtumenetlusaegse elatisabi saajaid üle Eesti 119, Saaremaal kohtumenetlusaegse elatisabi saajaid ei olnud.

Need, kes soovivad elatis­abist lähemalt teada, saavad selle kohta lugeda sotsiaalministeeriumi kodulehelt või infokaardilt “Elatisabi”.


EMAD ELATISABIST

Kristel (nimi muudetud), kahe lapse ema Muhust:

Minu laste puhul on sellest riigi makstavast elatisest abi. Kasvatan kaht last, aga laste isa maksab elatist ainult ühele lapsele – 100 eurot kuus.

Seda on vähe, kuna kulud lastele on suured – näiteks tuleb maksta lasteaia eest. Isegi kui 100 eurot juurde saaksime, on sellest suur abi. Laste isa põhjendab mittemaksmist sellega, et tal ei ole tööd.

Samas tean, et ta töötab nii-öelda mustalt, saab ümbrikupalka.

Seda, et riik temalt kui võlgnikult raha nõudes selle ka kätte saab, ma ei usu. Kardan, et ei saa midagi, sest ta on selles osas väga nutikas.

Maris (nimi muudetud), nelja lapse ema Kuressaarest:

Mina usun, et meie perele on see uus süsteem abiks. Kui riik lapse kohta isegi 100 eurot annab, siis lapsed saavad mingigi raha. Praegu on nii, et kui isa elatist ei maksa, ei saa laps ju üldse midagi. Avaldust ma riigilt elatise saamiseks esitanud ei ole, aga kavatsen selle kuu jooksul teha, olen  käinud kohtutäituriga rääkimas. 

Kasvatan nelja last – vanim laps on esimese mehega, kolm nooremat teise mehega. Mõlemal isal on alimendid peal. Mõlemad algul maksid, aga siis jäid võlgu. Maksid muudkui vana võlga, aga igal järgmisel kuul tuleb ju uus summa peale.   

Vanema lapse isalt võtsin elatisnõude tagasi – tulin talle vastu, kui ta rääkis ilusti, et hakkab maksma. Kui ta siis hakkas lolli mängima, panin talle nõude uuesti peale. Nüüd ma enam vastu ei tule. Seni on lasteraha kättesaamine keeruline olnud – kui ikka ise selle nimel ei pinguta, siis abi ei saa.

Selles, et riik nendelt meestelt võlad kätte saab, ma küll kindel ei ole. Või kui, siis see võtab ikka väga kaua aega.    

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 484 korda, sh täna 1)