“Sõrulase aabits” hakkab ilmet võtma (2)

Alates 2009. aastast on Sõrves ja mäluasutustes kogutud kõiksugu lugusid ja andmeid, et saaks avaldada esimese sõrvekeelse raamatu. Praeguseks on jõutud nii kaugele, et Eesti Kultuurkapitali toel käib tekstide viimistlemine ja toimetamine.

Raamatu üks koostajaid, pärimuskultuurispetsialist Mari Lepik (pildil) tähtaega, mil raamat trükivalgust näeb, veel välja ei hõiganud. Küll aga kinnitas ta, et Kultuurkapitaliga on kokkulepe, et veebruari lõpuks peavad tekstid põhimõtteliselt valmis olema.

Mida “Sõrulase aabits” endast täpselt kujutab, on Lepiku sõnul keeruline öelda, kuna midagi analoogset ei olegi kõrvale tuua. “See on jutukogumik, samas ka väikesele lapsele lugemiseks ja sõnaraamatu osa on ka,” loetles ta. Teose põhiidee seisneb Sõrve pärimuskultuuri kõige tavalisemate asjade kokkukirjutamises. “Ka need asjad, mille kohta inimesed isegi ei tea, et see on kohalik kultuur,” selgitas Lepik. Ta lisas, et argise elu kirjeldamise kõrvale tuleb muidugi ka põnevamaid ja haruldasemaid seiku.

Materjali kogumine kestab Lepiku sõnul tõenäoliselt päris viimase hetkeni välja, kuna ikka leidub midagi, mille kohta oleks vaja allikalt üle küsida. “Kogu aeg tuleb mõtteid juurde,” märkis ta.

Raamatu kokkupanemisega on peaasjalikult seotud peale Mari Lepiku veel eesti filoloogi haridusega Katrina Tarkin ja Salme põhikooli õpetaja Merle Lepik, kõik otsapidi sõrulased. Materjali on aga aidanud koguda ja jutte toimetada kümned inimesed. “See on suure seltskonna inimeste töö,” kinnitas Lepik. Jutte on saadud peaasjalikult sõrulaste käest ja lisaks uuritud arhiivide ja muuseumide materjale.

Õhuke raamat “Sõrulase aabits” kindlasti ei tule, kuid täpne lehekülgede arv sõltub väga palju küljendusest ja illustratsioonidest, märkis Lepik. «Katsume mõistlikkuse piires hoida,» lisas ta. Illustraatori kandidaat on raamatu koostajatel juba olemas, kuid tema nime veel välja ei öeldud.

Mari Lepik toonitas, et lõplik keelekorrektuur tehakse koostöös teiste sõrulastega – ansambli Ammuker naistega. “Murdekeel on väga varieeruv, ei ole reegleid,” selgitas ta ja lisas, et seetõttu tuleb teha valikuid ja otsuseid. Üheskoos loodetakse saavutada parim tulemus.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 474 korda, sh täna 1)