ETTEPANEK: Seadus peab sundima paadis päästevesti kandma (10)

 

MART UNDREST: Paadis on vaja töötada ja suure vestiga ei saa seda eriti efektiivselt teha.
MAANUS MASING

Statistikast nähtub, et päästevesti lihtsalt paadis hoidmine ei ole kuigi efektiivne viis vältimaks uppumist ning vajab ümberhindamist.

“Seadus näeb ette, et vest peab olema paadis, ent mitte seljas, aga mis kasu sellest seal paadi põrandal on? Autos kasutame turvavööd, mootorratastel kiivrit ja varustust ning küsimuse all on inimese elu,” ütles Riigikogu liige Kalle Laanet.

Ta pöördus esmaspäeval majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni poole küsimusega, mida kavatsetakse ette võtta seoses praeguse päästevesti puudutava seadusega. 

Pöördumises märkis ta, et päästevesti kandmise kohustus ei kehti praegu väikelaevade kasutajatele ja madalas vees kalastajatele, ehkki statistika näitab, et see oleks vajalik uppumissurmade ennetamiseks.

Laanet selgitas, et küsimus on õhus olnud juba mõnda aega ja ametlikku pöördumist tiivustasid kalurite kadumisega lõppenud juhtumid. Ta lisas, et kalameeste mugavuse nimel on vaja leida selline vest, mis oleks õige suuruse ja kujuga, et kalur ei peaks mugavuse nimel oma turvalisust ohverdama ning saaks paadis toimetada oma elu ohtu seadmata.

Eesti kalapüügiühistu juht Mart Undrest ütles, et see arutelu ei ole midagi uut ja probleem on praktilisuses: “Paadis on vaja töötada ja suure vestiga ei saa seda eriti efektiivselt teha. Teema on korduvalt arutusel olnud ning kindlasti oleks vaja leida mingi kuldne kesktee, et ohutus ei kannataks.”

Kaluritel on tema sõnul asjast oma nägemus. Suur osa traagiliselt lõppenud juhtumitest on olnud väikepaatidega ning kalamehed kannavad kummiülikondi, kuid ilmastikuolud võivad olla ettenägematud ning kui inimene on üksinda merel, on riskid veel omakorda võimendatud.

“Tõsi on see, et paadiga käiakse merel tundide viisi füüsilist tööd tegemas ja see ettekirjutiste nimekiri, mis merele minnes peab paadis olema, on meeletu. Kui kõik lõpuks paati saab, tekib küsimus, kuhu see kalur ise siis mahub,” rääkis Undrest.

Paraku ei pruugi ka päästevarustusest alati kasu olla, sest faktoreid, mis ohutust mõjutavad, on mitmeid, ütles kogenud kalamees Undrest. “Teame, mida meri teha võib, ja seetõttu oskame seda ka karta. Merel olles on kõige olulisem ikkagi suhtumine ja kaine mõistus,” lisas ta.

2014. ja 2015. aasta statistikast selgub, et suuremal osal veeõnnetusse sattunuist ja kalameestest ei olnud turvavarustust. 2014. aastal kaotas veeõnnetuses elu 12 inimest, kellest päästevarustus oli ühel. Kalastamise ja vähipüügi käigus uppus 16 inimest, päästevarustus oli teadaolevalt vaid ühel lapsel. 2015. aastal uppus veesõiduki õnnetuses kuus inimest, kellest päästevesti kandis üks. Kalastamise käigus hukkus seitse inimest, kellest ükski ei kandnud päästevesti.

Endise AS-i Läätsa juhatuse esimehe ja 67-aastase staažiga kaluri Heino Ruttu (fotol) sõnul jääb ebamääraseks, mida tähendab, et vest peab paadis käepärast olema.

“Kaluri seisukohast võib see olla tagumiku all, meetri kaugusel või mitmemeetrise paadi teises otsas. Mina kalurina arvan, et see peab olema seljas ning see on riigi mure korraldada asi nii, et see seal ka oleks.”

Heino Ruttu on pikkade aastate jooksul enda peal läbi mänginud kõikvõimalikud stsenaariumid, mis merel olles juhtuda võib.

“Püüdsin kuueaastaselt oma esimese angerja ning olen sellest ajast saadik omal nahal ka päästeveste proovile pannud. Panen vesti alati juba kuiva maa peal selga ja enne paati ronimist mõtlen läbi, mida ma seal teen, kuidas olen ja kuidas kukkumise korral pääsen. See on harjumus.”

Samas tõi ka Ruttu esile vestide ebamugavust. “Vesti konstruktsioon peab olema selline, mis võimaldaks tööd teha, mitte ei oleks kolakana kaela ümber. Sellised suured vestid kõlbavad ainult lõbusõitudeks, kus lapsed võivad hullates üle parda lennata ning siis hoiab vest nende pea pinnal ja suu taeva poole,” rääkis ta.

Paraku ei garanteeri isegi vesti kandmine kaluri sõnul alati eluga pääsemist, sest vest ei kindlusta alati vee peal püsimist ja võib kaluri raskusele alla vanduda. Eriti ilmneb see probleem sügistalvisel ajal, kui seljas on mitu kihti riideid.

“Pangu asjamehed nüüd pead tööle ja tehku vest, mis ei sega töötamist ja millel oleks kandevõimet, et isegi varustusega kalur pinnal hoida. Siis, kui selline asi on välja töötatud, saab hakata kohustuslikuks tegemist nõudma. Viimast pooldan igati – kui juba paadis olen, olgu vest seljas, mitte paadis laiali,” lausus Ruttu.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 900 korda, sh täna 1)